Varajased tärkajad aitavad kevadiste tervisehädade korral

Heinapalaviku ja allergilise nohu korral saab abi katkujuurest. Põhja-Eestis õitseb ta praegu. Kasvab niisketel pindadel, vanades mõisaparkides kraavi- ja tiigikallastel. Õied on lillad, suveks kasvatab suured kuni 70 cm läbimõõduga lehed, mis võivad heas kasvukohas ulatuda meetrini. Rahvasuus on taime ka kobruleheks nimetatud.

Heinanohu korral saab teha teed nii õitest, lehtedest kui juurtest. Kuna taim sisaldab toksilisi pürrolisidiinalkaloide, võiks kuur kesta nädal-paar – tass päevas lonksudena või supilusikatäis enne sööki. Kui tekitab ebamugavust või halba enesetunnet, siis pea vahet või ära rohkem tarbi.

Lääne meditsiinis tehakse taimest ekstrakte ja ravimeid, millest on alkaloidid eemaldatud. Kasutatakse ka peavalude jm hädade korral. Suvel saab lehti mähkida ümber valutava liigese ja talveks ka kuivatada. Õisi on kasutatud ka bronhiiditeede koostises, lehti ja õisi kasutatakse astma ja migreeni korral ning juuri lühiajalise kuurina maohaavandi või põletiku korral.

Allergiate korral on hea juua ka kõrvenõgeseteed või kasutada kõrvenõgest toidu sees. Kõrvenõges vähendab histamiini taset veres ja aitab kehal paremini allergiatega toime tulla.