Suurema saagi eelduseks on täpne ja efektiivne taimekaitse

Enne tõrjetöid määratakse põllul kahjustajad ja kahjustuse suurus ning tõrjeotsuste tegemisel arvestatakse tõrjekriteeriumidega. Taimekaitsetöödel peab kasutama sihtorganismile suunatud ja vähima kõrvalmõjuga tooteid vajalikul tasemel, väiksemat töötlemissagedust või osalist töötlemist ning rakendama resistentsusvastaseid põhimõtteid. Oluline on hooaja lõpus analüüsida ja hinnata taimekaitsetööde efektiivsust, et järgmisel hooajal õigeid otsuseid teha.

Suurema saagi eelduseks on täpne ja efektiivne taimekaitse. Teraviljade haigustõrje algab puhtimisega, lisandub kasvuaegne fungitsiid. Fungitsiidide ja toimeainete valik väheneb, mistõttu on efektiivne tõrje järjest keerulisem. Puhtimisel saab haigustõrjet rikastada mikroelementide ja bio­stimulaatoritega. Järjest tähtsamaks muutub traditsioonilise fungitsiidi kasutamine kombinatsioonis toetava tootega. Biostimulaatorid ja mikroorganismid lisaainetena on kasvav trend ning katsed on tõestanud nende head mõju saagipotentsiaali saavutamisel.

Põllukultuuride taimepatogeenid on arenenud koos peremeestaimedega ning välja töötanud tõhusad mehhanismid kultuurtaimede nakatamiseks ja levimiseks. Enamiku haigustekitajate paljunemisstruktuurid arenevad taime pinnal, võimaldades patogeenil eoseid keskkonda levitada.

Arvestades haigustekitajate võimet põhjustada epideemiaid suhteliselt lühikese aja jooksul, on kõrge saagipotentsiaali saavutamiseks vaja taimekaitset kasutada võimalikult efektiivselt. Enamik patogeene toodab eoseid, mis taime kudedega kokku puutudes idanevad ja nakkusprotsessis taime sisse tungivad. Pärast nakatumist jätkub seeneniidistiku kasv taimes.

Fungitsiid hävitab eosed taime pinnal ja vähendab seene kasvu taime sees. Fungitsiidi efektiivsust mõjutab levik taimes, patogeeni tundlikkus toimeainete suhtes, kasutatud kulunorm või kontsentratsioon, patogeeni asukoht taimekoes. Oluliselt mõjutab fungitsiidi ravitoimet ajavahemik, mis kulub taime nakatumisest fungitsiidi kasutamiseni.

Haiguse varases faasis on seene biomass taime sees veel suhteliselt väike, kuid soodsa ilmastiku ja vastuvõtliku sordi puhul võib levida taimekudedes väga kiiresti. Suurema haigussurve korral tekivad infektsioonid ja haiguse areng on kiirem. Sel juhul on fungitsiidi jaoks vähem võimalusi tõhusalt mõjutada kõiki nakkuskohti. Patogeeni kiire areng tekitab rohkem seeneniidistikku, haiguse peiteperiood lüheneb ning eosed levivad kiiremini.

Haigustekitajate täielik likvideerimine pärast fungitsiidi kasutamist saavutatakse praktikas suhteliselt harva.

Fungitsiidi väiksemast kulunormist võib piisata taime pinnal asuva seeneniidistiku tõrjeks, samal ajal saab sügavamal taimekudede sees olev suurem kogus seeneniidistikust palju vähem mõjutatud. Nakatumise järel pritsitud fungitsiidi efektiivsus väheneb, mida pikem on aeg nakatumise ja pritsimise vahel. Süsteemse mõjuga fungitsiidi eelis on ümberpaigutumine taime sees, hävitades taimes juba asuvat patogeeni, kuigi haigustekitajate täielik likvideerimine pärast fungitsiidi kasutamist saavutatakse praktikas suhteliselt harva.

Oluline on taimehaiguste tõrje paindlikkus, kuna keeruline on kindlaks teha nakatumise täpset aega. Lisaks võib täpse haigushoiatuse või prognoosi järgi planeeritud optimaalset tõrjetööd takistada hetke ilm. Süsteemse fungitsiidi raviv mõju võimaldab vähendada töötlemiste arvu ja aidata kaasa taimekaitsevahendite säästlikumale kasutamisele.

Pestitsiidide säästliku kasutamise direktiiv kohustab rakendama vajalikke meetmeid selleks, et edendada vähese taimekaitsevahendite kasutusega taimekaitset kultuuridepõhiselt ja METKi kodulehelt leitavad integreeritud taimekaitse suunised on koostatud just selle eesmärgiga.