Inspektorid võtavad kalade kuderahu ajal Emajõe terava pilgu alla

Keskkonnaamet on varasematel aastatel Emajõel ja selle lisajõgedel ning nendel olevatel järvedel järelevalve käigus korduvalt kindlaks teinud, et osa kalastajaid eirab kehtestatud nõudeid ja panevad toime õiguserikkumisi, rääkis keskkonnaameti Jõgeva- ja Tartumaa büroo juhataja asetäitja Tanel Türna.

«Peamised õigusrikkumised on püük keeluajal, harrastuspüük püügiõiguse eest tasu maksmata, nakkepüünise kasutamine kohas, kus pole lubatud või tähistamata ja märgistamata nakkepüüniste kasutamine ning harrastuspüügil alammõõdulise kala püük,» selgitas Türna.

Ta lisas, et praegune kontroll hõlmab nii kutselisi kalureid kui ka harrastuskalureid. «Latika ja koha püsima jäämiseks on väga oluline, et nad saaksid rahulikult kudeda. Keelatud ajal avaldab röövpüüdjate tehtud väljapüük kalavarude tulevikule kahjuks suurt mõju.»

Kuderahu kaitseks kehtib 1. maist 10. juunini siseveekogudes (v.a Võrtsjärv) latikapüügi keeluaeg. Peipsil, Lämmijärvel ja Pihkva järvel algab kuderahu 5. mail ja kestab samuti 10. juunini. Sel ajal võib siseveekogudes latikat püüda ainult lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel on lubatud vaid lihtkäsiõng ja käsiõng.

Samuti kehtib kuderahu kaitseks 5. maist 10. juunini siseveekogudes kohapüügi keeluaeg. Merel kehtib kohapüügi keeluaeg 15. maist 15. juulini.

Lisaks latika- ja kohapüügi keelule kehtivad tähtsamates kudepaikades üleüldised püügikeelud. Kindlasti tasub enne püügile asumist üle vaadata kalapüügieeskirjas kehtestatud ajalised püügipiirangud ning kalade alammõõdud ja koguse piirangud.