Itaalia linna moslemitel pole pärast linnapea keeldu kohta, kus palvetada

Monfalcone linna moslemid kogunevad nüüd kultuurikeskuse asemel eraomandis oleval ehitusplatsi parklas, oodates selle kuu lõpus tulevat kohtuotsust, millega lahendatakse tsoneerimise küsimus, mis nende sõnul on vastu nende põhiseaduslikule õigusele palvetada.

Nende hulgas on ka kinnistu omanik Rejaul Haq, kes on pettunud ning peab koos paljude teiste moslemitega juhtumit nende ahistamiseks kodulinna poolt.

«Öelge mulle, kuhu ma peaksin minema? Miks ma pean minema väljapoole Monfalconet? Ma elan siin, ma maksan siin makse!» kurtis Haq, kes on 2006. aastal Bangladeshist saabunud naturaliseeritud Itaalia kodanik.

«Katoliiklastel, õigeusklikel, protestantidel, Jehoova tunnistajatel, kui neil kõigil on oma kirik – miks meil ei või olla üks?»

Väljaspool Triestet asuva 30 000 elanikuga linna elanikkonnast moodustavad kolmandiku sisserjändajad. Enamik neist on Bangladeshist pärit moslemid, kes saabusid sinna 1990ndate lõpus, et ehitada kruuisilaevu laevaehitusfirmale Fincantier kuuluvas ning Monfalcones asuvas Itaalia suurimas laevatehases.

Sisserändajate kohalolek on tänavapildis kohe nähtav, seda nii mööda tänavaid jalgratastel tööle ja tagasi sõitvate Bangladeshi meeste kui ka tänavanurkadel asuvate etnilise päritoluga toidupoodide kujul.

Linnapea: neid on liiga palju

Linnapea Anna Cisindi jaoks pole palvetamise piiramine seotud diskrimineerimisega, vaid tsoneerimisega. Linnaplaneerimise eeskirjad piiravad rangelt pühakodade rajamist ja ilmaliku riigi linnapeana polevat tema ülesanne nende pakkumine.

«Linnapeana ei ole ma kellegi vastu, ma isegi ei raiskaks oma aega kellegi vastu olemisega, aga ma olen siin ka selleks, et jõustada seadust,» ütles Cisint AFP-le.

Siiski on Cisinti sõnul moslemitest sisserändajate arv, mida on suurendanud perekondade taasühinemised ja uute sündide arv, muutunud Monfalcone jaoks liiga suureks. «Neid on liiga palju [..], tuleb öelda nii, nagu olukord on,» ütles ta.

Cisint on viimastel kuudel olnud riigi ajaleheveergude pealkirjades oma hoiatuste tõttu sotsiaalsest jätkusuutmatusest seoses Monfalcone moslemi elanikkonnaga.

See on omakorda taganud talle koha Euroopa Parlamendi valimistel peaministri Giorgia Meloni koalitsioonipartneri Matteo Salvini immigratsioonivastase partei Liiga nimekirjas.

Liiga on aastakümneid takistanud mošeede avamist oma tugipunktis Põhja-Itaalias, kuid probleeme on sellega katoliiklaste enamusega Itaalias kogu riigis.

Islamil puudub ametlik staatus

Pühakodade ehitamist raskendab see, et Islam ei kuulu 13 religiooni hulka, millel on Itaalias ametlik staatus.

Riigi ühe peamise moslemiühenduse Islami Usuühenduse (COREIS) liikme Yahya Zanolo sõnul on Itaalias vähem kui kümme ametlikult tunnustatud mošeed.

See tähendab, et Itaalia hinnanguliselt enam kui kahest miljonist moslemist on enamik tõrjutud tuhandetesse ajutistesse pühakodadesse, mis Zanolo sõnul toidab eelarvamusi ja hirmu mittemoslemi elanikkonna suhtes.

Detsembris internetis tehtud tapmisähvarduste tõttu politsei kaitse all olev Cisint kurdab, et tegemist on väga suletud kogukonnaga, kes ei taha integreeruda. Ta küsib, miks õpetatakse kogukonnakeskustes araabia, mitte itaalia keelt, ja nimetab oma abikaasade taga kõndivaid naisi või loori kandvaid koolitüdrukuid talumatuks.

Euroopa Parlamendi valimiste eel kasutab Liiga häälte võitmiseks taas ebaseaduslikku sisserännet Itaaliasse – kuhu eelmisel aastal saabus, peamiselt islamistlikest riikidest, paatidega ligi 160 000 sisserändajat.

Salvini nimetas juunis toimuvat hääletust Euroopa tuleviku referendumiks, millega otsustatakse, kas Euroopa jääb alles või saab sellest Hiina-islami koloonia.

Me ei tulnud siia kaunist linna vaatama

Kuid Monfalcone moslemid ei sobi Liiga poolt levitatavate stereotüüpidega, sest nad on relvastatud töölubade või passidega.

«See ei ole nõnda, et me tulime siia kaunist Monfalcone linna vaatama,» naljatab Haq. «Tulime, sest siin on tööd.»

Paljud moslemid ütlesid AFP-le, et nad tunnevad mõnede kauaaegsete elanike poolt tuntavat usaldamatust, kui mitte lausa vihkamist.

38-aastane Ahmed Raju, kes töötab Fincantieris paneelide paigaldamisel, palvetab enamasti kodus, sest kultuurikeskused on keelatud. Raju ütles, et linnapea retoorika on nii ulatuslik, et isegi tema kardab juba moslemeid.

«Sa tunned, et oled suure müüri ees, mida ei ole võimalik murda,» ütles Raju rääkides moslemi kogukonna kohta käivatest eelarvamustest. «Me oleme välismaalased. Me ei saa olukorda muuta.»

Väljaspool klassiruumi, kus vabatahtlikud õpetavad hiljuti sisserännanud naistele itaalia keelt, ütles 32-aastane Sharmin Islam, et tema noor poeg, kes on Itaalias sündinud, saab teravalt tunda moslemitevastast vaenulikkust. «Ta tuleb koolist tagasi ja küsib: «Ema, kas me, moslemid, oleme halvad?»,» selgitas Islam.

Trieste halduskohus otsustab 23. mail, kas kinnitada või tühistada linnapea  kehtestatud palvetamise keeld kultuurikeskustes.

Haqi sõnul pole Monfalcone moslemitel kaotuse korral «plaani B» ning ta kardab, et isegi kui nad võidavad, jäävad patiseisust tekkinud armid alles.

Samal ajal on Cisint aktiivselt propageerinud oma raamatut «Piisab juba: Immigratsioon, islamiseerimine, alistumine» ning on hoiatanud, et Monfalcone olukord võib korduda ka mujal.

Hiljutisel riigipühal tähistasid bangladeshlased, alates väikestest ükssarviku õhupallidega tüdrukutest kuni noorte meeste rühmadeni, kes nautisid vaba päeva, linna peaväljakul.

Pealtvaatajaks oli 24-aastane baarimees Gennaro Pomatico.«Kohalikud ei võta neid kunagi omaks,» ütles Pomatico. «Aga lõppude lõpuks ei häiri nad kedagi.»