Talgupäeva võlu: ühistegevus liidab võhivõõraid
/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
4. mai 2024, 14:21
Suurmajade asumis on tavaline, et naaber naabrit ei tunne ja erilist seltsielu ei ole, aga tänane «Teeme ära!» talgupäev on Tartu servas Ränilinnas seda olukorda muutmas ja ühistegevus ei piirdu ainult prügi rookimisega.
Talgujuht Eveliis Padar rääkis, et Ränilinna ühised koristustalgud tõid tipphetkel kokku 33 inimest kaheksakuustest lastest kaheksakümneaastaste härradeni. Eesmärk oli koristada Ränilinna ala lendlevast ja mädanema jäetud prügist.
«Tulime kell 10.30 ja juba poole tunniga olime kogunud kokku kaks kontreineritäit prügi. Leidsime ka ühe peegli, mille paneme laste mängumajja,» rääkis Padar.
Noppeid talgupaikadest
Emajõe talgutelt korjati kanuule ka uputatud diivan. Lisaks lubati teha kirbukas, kus ainult Emajõest leitud riideid müüakse.
***
Tartumaa ratsakooli ratsutab kohale väntorelimeister.
***
Tartu maheaia talgutele tuli 12 korda rohkem osalejaid, kui oodati.
***
Ränilinna seltsi ühistalgutel Tartus leiti kivi pealt kandlemängija. Esimese tunniga saadi kokku ka suur hulk laga ja nüüd juba süüakse kooki.
***
Tartumaal Praagal saadi kinnitust, et sõpruskonnaga on tore koos toimetada ning vajalike tööde tegijad juba eelnevalt kokku leppida. Nii saigi vana purre eemaldatud, kallas kindlustatud postide ja plankudega ning uue purde postid ette valmistatud.
«Teeme ära!» kodulehelt
«Teeme ära!» talgupäev on Eestis juba sama kindel traditsioon kui jõulud ja jaanipäev, aga Ränilinnas ei ole ühistegevus olnud väga juurdunud.
Urve Toots, ränilinlane aastast 1979 rääkis, et praegu on heakorraga neil siiski suhteliselt hästi, aga kui «Teeme ära!» talgud algasid, siis ühes asumi nurgas oli solgitiik, kuhu oli aastatega veetud taara, rehvid ja vanad külmkapid – oli tohtu prügi. Majade vahel heakorra eest Tootsi meelest hoolitsetakse, kuid tänanegi päev näitas, et maantee ääres on ikka toidupakendite ja kohvitopside lasu – sinna heidetakse kõike, mis autodesse ei mahu.
Padar ütles, et nende linnaosa rahvas ei tunne enamasti üksteist, talguinfo liikus Facebooki kaudu, kus avaldati heameelt, et on ühistegevust. Aga tõesti – nüüdseks on loomisel linnaosaselts, kes plaanib kogukonnaaeda ja rohkemaid tegevusvõimalusi lastele.
«Lapsi on ju erinevas vanuses, väike mängib liivakastis, aga suuremal pole midagi teha, läheb hakkab maja nurga taga sodima,» ütles Toots. «Võimalusi ju oleks, aga kõik on organiseerimise taga.»
Tartumaal on tänavu plaanis pidada talgupäeva raames 93 talgud, enamasti täna, mõned ka homme. Jõgevamaal on talguid registreeritud 49.
Talgupäeva Tartu linna ja maakonna koordinaator Külli Pann ütles, et talguliste kokkulugemine võtab aega, see statistika selgub õhtuks.
Pann ütles, et talguid on väga eriilmelisi, aga veeohutus on tänavu üks aktuaalne teema, millele korraldajad tahavad tähelepanu juhtida.
«Talgud ei ole ainult koristamise päev, vaid ikka selleks, et saaks midagi suurt teha, millest oma jõududega muidu üle ei käi,» sõnas ta. «Palju on näidatud talguid loomade varjupaigas ja Emajõe kallaste koristamist. Aga kui mitme kortermaja rahvas, kes teinekord ei tunnegi üksteist, tulevad välja, siis seegi on tähelepanuväärne.»
Pann nentis, et esimeste kordade uudsus ja hurraa on läinud, aga ühistegemine ja koos olemine meelitab inimesi välja.
«Tuleb ette, et talgupäeva hommikul inimene ärkab oma pesakastis, leiab minu numbri, aga ei leia meelepäraseid talguid, siis küsivad, et kuhu võiks küll täna talgutele minna. Ilm on ilus ja on tahtmine kasulikult aega veeta,» rääkis Pann. «Mitmes paigas lõppevad talgud ühise supisöömisega.»