KAITSEVÄE AASTARAAMAT Teha on palju, aga teenistujaid on vähe

Postimees
Copy
Suurtükiväepataljon rongkäigus. Pilt on illustratiivne.
Suurtükiväepataljon rongkäigus. Pilt on illustratiivne. Foto: Vladislav Musakko

Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts tõdes värskes kaitseväe aastaraamatus, et möödunud aasta oli keeruline nii peastaabile, kõikidele kaitseväe struktuuriüksustele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Mõts viitas aastaraamatus kaitseväe diviisi loomisele ning lausus, et peastaap alustas aastat lõhenemisega.

«Tegu oli kavandatud ümberjaotamisega, et saaks Eesti diviisi staabi komplekteerida. Diviisi loomine tulenes sõjalisest vajadusest – see oli mõistlik, optimaalne ja ainus võimalik tee. Me oleme praegu arenenud niivõrd, et see oli võimalik,» ütles ta ning lisas, et viie aasta eest poleks see veel võimalik olnud.

Ta selgitas, et erinevad struktuuriüksused peavad andma oma panuse diviisi staabi komplekteerimisse. «Peastaap on kaitseväe juhatajat toetav staap, mille eestvedamisel valmistutakse riigi sõjaliseks kaitseks, aga vahetut sõjategevust Eesti pinnal juhib Eesti diviis.»

Mõtsi sõnul on ajalugu näidanud, et Eesti vajab kollektiivset kaitset. Ta lisas, et sõjaolukorras ei liitu NATO väed ülejäänud rahvusväeosadega hiljem. «Ei, me alustame kohe koos, sest meie olemegi NATO ja mingit etapilisust pole,» ütles Mõts.

Ta kinnitas, et liitlased on juba praegu Eestis ning tänaseks on harjutatud aastaid, et riiki tõhusalt kaitsta. «Me ei ehita sellist võimalust, mida vaenlane saaks kasutada.»

Kindralmajori hinnangul on Ukrainas käiv sõda on toonud kaasa muutusi ka peastaabis. «Eraldi prioriteediks olen seadnud koostöö formaatide kaardistamise nende riiklike institutsioonidega ja asutustega, kes peavad kriisiolukorras olema valmis toetama sõjategevust oma eripäras,» ütles ta.

«Suur osa peastaabi töömahust on suunatud kaitseväest väljapoole ehk kaitseministeeriumi, NATO staapide, sõjaliste koalitsioonide, riigikantselei ja teiste riiklike asutustega koostöö arendamiseks. Teha on palju, aga teenistujaid on vähe.»

Mõts tõdes siiski, et teenistujad ja kaitsevägi tervikuna on näinud suurt vaeva ning ta tänas kõiki struktuuriüksusi hea koostöö eest. «Samas tuleb osata näha ka üle hõõrdumiste ja konarluste, sest perfektsionism on väga ohtlik haigus, mis õõnestab hinge ja vaimu ning takerdab keha.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles