Narva linnavalitsus paikneb Peeter Suure järgi ristitud platsil, paar sammu piiripunktist Venemaaga. Emakeeleks on siin pea kõigil vene keel, kolmandikul asukatest on Vene kodakondsus.

Aastal 1993 – enne kui Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse astus – korraldas linnavolikogu piirkondliku «autonoomia» referendumi, pidades silmas joondumist Venemaa järgi. Osalusprotsent oli 54 ja vastus jaatav, aga Eesti kuulutas tulemuse kehtetuks kui tõsise ohu oma iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Selline separatismikihk on praeguseks vaibunud – vähemalt avalikult –, kuid Venemaa oht mitte. Omal ajal liiklusest pulbitsenud piirisild üle Narva jõe on alates veebruarist sõidukitele suletud ja räägib suhetest naabriga selget keelt. Sõiduradadel, mida mööda rutiinselt Venemaale odavat kütust tankima vurati, turritavad tankitõkked. Jalakäijaid tervitab Venemaalt naastes silt, mis palub jagada ohuinfot Eesti julgeolekule.

Kommentaarid (33)
Copy