Swedbank: majandus pöörab ilmselt aasta teises pooles kasvule
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
2. mai 2024, 11:58
/nginx/o/2024/05/02/16043070t1h43b4.jpg)
Esimese kvartali sisemajanduse kogutoodang (SKT) langus 2,1 protsenti aastases võrdluses vastas üldjoontes meie ootusele. Kuigi statistikaameti pressiteates on kirjas, et SKT jäi neljanda kvartaliga võrreldes samale tasemele, näitab meie esialgne arvestus, et see oli siiski veidi väiksem ja seega majanduslangus jätkus, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tuleks arvestada, et statistikaameti SKT kiirhinnang on esialgne arvestus, mis võib täpsustatud andmete põhjal hiljem mõnevõrra muutuda. Lisaks sellele on SKT kiirhinnang sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud arvestus, mis on viimasel viiel aastal erinenud korrigeerimata ja Eesti avalikkuses kõige rohkem kasutatavatest andmetest keskmiselt 0,6 protsendipunkti.
Eesti majanduslangus taandub visalt, kuid meie prognoosi järgi peaks see aasta teisel poolel aastases võrdluses kasvule pöörduma. Üha enam on tegureid, mis toetavad majanduskasvu taastumist, kuid Swedbanki prognoosi järgi jääb Eesti majandus sel aastal siiski 0,5-protsendilisse langusesse.
Majanduse üldine kindlustunne on pisut paranenud
Majanduse üldine kindlustunne on veel väga nõrk, kuid see on eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes veidi paranenud. Majanduse üldine kindlustunne on olnud üsna hea näitaja SKT muutuse kohta.
Jaekaubandusettevõtete müügimahu langus esimesel kvartalil küll aeglustus, aga kui lisada sellele mootorsõidukite müük, oli pilt oluliselt kehvem. Samas on inimeste ostujõud juba alates möödunud aasta keskpaigast paranenud ja ka üsna hästi vastu pidanud tööturg peaks majanduskasvu taastumist toetama.
Nii töötleva tööstuse kui ka kogu tööstussektori tootmismahu langus aasta kahel esimesel kuul aeglustus. Samuti on taandunud maksebilansi järgi ja püsivhindadesse arvutatuna kaupade ja teenuste ekspordi vähenemine. Käibemaksu ja aktsiiside laekumine püsivhindades on aastases võrdluses suurenenud. Kuna arvestus on tehtud püsivhindades, siis on maksutõusu mõju välja võetud. Käibemaks ja aktsiisid peegeldavad kaudselt müüdavate kaupade ja teenuste väärtust.
Välisnõudlus hakkab tasapisi paranema. Kaupade ja teenuste ekspordi langus on taandumas ja tööstusettevõtete ekspordiootused, mis on küll veel üsna pessimistlikud, on põhjast paranema hakanud. Samas pidurdab sel aastal kaupade eksporti Soome ja Rootsi nõrk nõudlus, seda eriti ehitusturul. Kui kaupade eksport on langenud alla pikaajalise trendi, siis teenuste eksport ületab seda.
Intressimäärade langus peaks tooma ettevõtetele ja majapidamistele küll leevendust, kuid selle mõju majandusele jääb sel aastal veel tagasihoidlikuks, kuna laenulepingutes muutuvad intressikulud järk-järgult ja alles mitme kuu järel.