Mis asi on tüdimus?

«Inimkeeli see tähendab seda, et meie töises tegevuses on neid ülesandeid, kus me ei arene või mida me tajume lausa tüütute või ärritavatena liiga suures mahus,» ütleb Tiina Saar-Veelmaa, tõenäoliselt parim Eestist leitav ekspert sellel teemal. «Mingil määral me kõik kannatame tülikaid ülesandeid välja. Aga asi on proportsioonist väljas siis, kui inimene tunneb, et seda tööd tehes tema enam ilusaks, paremaks, targemaks ei muutu.»

Tuleb tuttav ette? Tõde ongi kahjuks terav – töötüdimus on väga sage ja selle all kannatavaid inimesi on märkimisväärselt rohkem, kui kurta julgeb. Kuid asi pole lootusetu – kui sellisesse olukorda sattunud oled, on sul siiski võimalus ohjad enda kätte võtta ja olukorda muuta. Igast mülkast viib tee välja, vahel me lihtsalt ei näe seda.

Miks see on tõsine mure? «Töötüdimusel on täpselt samad tervisekahjud nagu läbipõlemisel,» selgitab asjatundja. «Aga läbipõlemisega me saame minna perearsti juurde, seda diagnoositakse ja me saame haigusraha. Aga me ei saa ju minna perearsti juurde ja öelda, et mul on nii igav!» Karm reaalsus ongi selline, et tervisemured on tõsised, aga põhjus nende taga alles vähe tuntud.

Tervisekahjud

Mis on esimene märk, millest aru saada – midagi tööelus vajaks korrigeerimist, samaviisi jätkata ei saa? «Väsimuse tunne,» toob Tiina Saar-Veelmaa esile. «Inimene tunneb, et tal ei ole energiat. Ega soovi midagi teha. Kasvab ärrituvus, inimese süütenöör on lühike. Immuunsüsteem nõrgeneb. Unehäired on kiire märk – see võib olla mõlematpidi, mõni ei saa enam uinuda, sest painavad mõtted on peas. Teist painab pidev unisus, kogu aeg tagaks magada.»

«Hästi levinud on seedeprobleemid, igasugused mao ärritused,» loetleb ekspert. «See kujund on justkui vaikimisi, et inimene ei seedi enam seda elu ära.»

Sagedad on nahakahjustused, põletikulised protsessid, teadlased on avastanud, et töötüdimuse sümptomid võivad väljenduda väga raskelt ja füüsiliselt.

Suurenema hakkab peidetud ärevus. «Ja kaob ka julgus minna avatud tööturule – äkki ma peaksin tegema midagi muud, sest enesehinnang on juba läinud nii halvaks.»

Kuid loetelu on veel pikk, sest mistahes tervisemurede all keegi kannatanud on, kui ta satub töötüdimuse nõiaringi, võimenduvad need kiirelt. Siin võib peituda ka võti seletamatute, aga suurt ebamugavust valmistavate valude, ärevuse, paanika või muude sümptomite selgitamiseks – pidev tööl tajutav mutrikese tunne, kellest midagi ei sõltu. 

«Teadus on selline põnev valdkond, et seal kogu aeg uuritakse uusi nähtusi ja pannakse need konteksti,» selgitab Tiina. «Ei saa öelda, et rutiinset tööd pole kunagi varem olnud. Seda pole lihtsalt sellisel kujul teadvustatud. Töötüdimus on hiiliv – kui inimene teeb monotoonset tööd ja ei tunne enam neid heureka hetki, lukustub ta protsessidesse ja muutub masina osaks. Ja mis see hävitav aspekt seal on – see hakkab inimese minapilti mõjutama!»

Mürgised protsessid

Ekspert kirjeldab, et selle tundega – töö on nõme, aga ma olen olukorra ohver, minust ei sõltu midagi, käib kaasas palju mürgiseid protsesse, mis mõjutavad kogu meeskonda. «Siis ma hakkangi rääkima, et juhid on lollid, protsessid on kehvad, info ei liigu,» kirjeldab Tiina Saar-Veelmaa. «Ainuke häda on selles, et inimene, kes seda ütleb, ongi võtnud juba sellise passiivse vinguva positsiooni – teised tehku! Seal ei ole väekat kohta, et kuulge sõbrad – need asjad saaksid olla palju paremini! Me tasalülitume, mugandume ja see tekitab tsentrifugaalefekti.»

Mida siit järeldada võib? Meeskondades, kus on palju vingumist, süüdistamist ja negatiivset suhtlust, on tõenäoliselt tõesti töötüdimus kusagil tagaplaanil juba hiilimas. Ja meeskonna moraali täielik murenemine ning kokkukukkumine on vaid aja küsimus.

 Tsentrifugaalefekt tööl – mis see on?

«See on olukord, kus töö tõttu ka kogu ülejäänud elu ei kõla enam kokku ja tekitab hõõrdumist,» selgitab tööõnne uurija. «Liikumine, areng, kasv on ju elu mõte! Aga kui see seiskub, hakkab kõik lagunema. Väga libe tee on sattuda pseudomeelelahutuste küüsi, millest saab elu mõte. Need võivad olla klatš, tagarääkimine, liigne pidutsemine, ostlemine, liigne sportimine, narkootikumid, alkohol ja seksuaalne lodevus.»

Kui tööl on väga palju klatši, on see oluline märk – inimestel ei ole seal töökohas enam tegelikult huvitav. Ta täidab emotsionaalselt tühja aja millegi kättejuhtuva ja kahjulikuga.

Empaatia kaob

Kuid olukord ei muutu talumatuks mitte ainult inimese enda jaoks, vaid ka teistele. «Selle tagajärjel kaob inimesel ära empaatia,» hoiatab Tiina Saar-Veelmaa. «Ta on endaga nii pusas, et tal ei jätku enam ressurssi ega soovi teise inimese kingadesse panna. Tagajärg on see, et suhted töökohal muutuvad hästi toksiliseks!»

Eriti ohtlik on olukord siis, kui töötüdimuse all tegelikult kannatab juhipositsiooni hoidev inimene. Ka seda tuleb ette, just pikaajaliste juhtide puhul. Talle võib inimlikult küll kaasa tunda, aga tegelikult on tema enda kohus töörõõm taas leida, vastasel juhul ta nakatab kogu kollektiivi ning kohtleb alluvaid nagu hingeta objekte, hävitades ka neid. Halb sisekliima ettevõttes võib näidata, et töötüdimuse sündroom selles ettevõtted on juba tavaliseks muutunud. «Me arvame väga tihti, et kui töökohtades muutuvad suhted toksiliseks, siis tihti avaldub mikroagressioon. Näiteks töötaja tuleb midagi küsima ja selgituse asemel talle nähvatakse: «Kuidas sa aru ei saa?!» See pole normaalne käitumine. See kihvatab ja jätab inimesele jälje. On väga palju inimesi, kellel selliste asjade kuhjumine viimaks plahvatab nii, et nad lõpuks hospitaliseeritakse,» hoiatab Saar-Veelmaa. «Kuid oluline on mitte teha järeldust, et inimesed ise on halvad. Pigem need halvenenud suhted on tagajärg, põhjus on hoopis mujal! Tegelikult on sellised probleemid halvasti disainitud töörollide tagajärg.»

Niisiis – kui sa probleemi eitad, kasvatad sa tegelikult selle mahtu ja kasvatad nii endale kui kaaslastele osaks langevat kahju. Töötüdimust tuvastades on õige aktiivselt lahendust otsida.

Kuula lõpuni kogu saade, saad veel teada järgmist:

• Miks kohustundlik olla on saatanast?
• Kuidas töötüdimust ära tunda?
• Kuidas töötüdimust ära hoida?
• Mida saab inimene ise teha?
• Mida saab juht teha ja peakski tegema?
• Kuidas käib talentide väetamine ja miks see juhi esmane kohus?
• Kuidas mitte märkamine juhi poolt on töötajale «surmaotsus»?
• Mis asi on ideosünkraatiline karjäär ja töödisain? Kuidas seda kasutada?
• Mida tähendab «rätsepatööna disainitud» töökoht ja miks just see inimesi õnnelikuks teeb?
• Mis on suurimad töötüdimuse ja halva töökliima tekitajad?
• Rikkalikult konkreetseid, praktilisi soovitusi, et kahjulik tööelu taas tervislikuks ja inspireerivaks muuta.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 347 osa leiad siit!

Kõik «Naistejuttude» saated ja põnevad pikad lood leiad nüüd Postimehe DIGIAJAKIRJADEST. Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning igal laupäeval kell 11 portaalis Postimees Naine.

Veel ülimalt kasulikke ja kuulajate poolt kõrgelt hinnatud varasemaid saateid targema töötamise teemadel leiad siit: