AURUMISE MÜSTIKA MITi õpetlased näitasid, et vesi saab ka kuumenemata «keeda» (1)

teadus.postimees.ee
Uuendatud 1. mai 2024, 10:52
Copy
MITi uurijad kasutasid valguse aurustumismõjude jälgimiseks laboriseadet, mis kiirgas vette laservalgust. Aurustumise kiirust lubas hinnata kaal, mille peale mõõteseade oli paigutatud.
MITi uurijad kasutasid valguse aurustumismõjude jälgimiseks laboriseadet, mis kiirgas vette laservalgust. Aurustumise kiirust lubas hinnata kaal, mille peale mõõteseade oli paigutatud. Foto: MIT / Bryce Vickmark

Kuigi on teada, et vesi aurustub temperatuuri tõustes, on teadlased just näidanud, et mängus on ka teine tegur. Avastus, mille tegi Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) meeskond, on, et nähtava spektri valgus on piisav, et footoni (see on valguseosake) löögi jõul vee molekule õhuga kokkupuute pinnalt lahti päästa ja neid hõljuma saata. Teisisõnu, kuigi aurustumine on toimunud teadaolevalt kõik need aastad temperatuuri kõikumiste tõttu, on vesi muutunud auruks ka pelgalt valguskiirte jõul.

MITi teadlased on nimetanud uut protsessi «fotomolekulaarseks efektiks», mis põhineb 1905. aastal Einsteini selgitatud fotoelektrilisel efektil, kus valguse osakesed võivad vabastada aatomitest elektrone materjalis, mida nad tabavad. Üks küsimus on mõistagi selles, kuidas uut avastatud nähtust tehniliselt kasutada, aga teine küsimus puudutab Maa kiirgusbilanssi ja aurumist veekogudest: oluline on aimu saada ka sellest, kui suur võib uue avastatud nähtuse mõju olla Maa energiabilansile.

«Avastus, et aurustumist põhjustab valgus, mitte soojus, pakub uut teadmist valguse ja vee koostoime kohta,» ütleb Xiulin Ruan, Purdue ülikooli mehaanikateaduste professor. Ruan ei olnud ise seotud MITi uuringuga, mis avaldati ajakirjas PNAS.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles