Putini «kahuriga kilpkonnad» sõidavad Ukrainas – mida need seal teevad? (2)

Lisaks on tank varustatud elektroonilise sõjapidamise süsteemidega, mille eesmärk on tõrjuda Ukraina suitsiididroone.

Ukraina droonipiloodid olid üllatunud, kui nad nägid Krasnohorivka lahinguväljal Donetskist läänes Venemaa tanki T-72, mille kerele ja tornile oli paigaldatud metallist katus.

Arvatakse, et pärast eelmiste tankide hävitamist läbimurde ajal Ukraina suurtükitule all, avastati tanki jaoks uus kaitsevahend, mis töötab paremini. Teraskatte all peituv tank jääb varjatuks, struktuuri katusest välja ulatuvad antennid viitavad aga elektrooniliste segajate olemasolule.

Kuigi selle modifikatsiooni üksikasjad on endiselt napid, on ilmne, et terasest «kuur» kere ümber piirab märgatavalt tanki olukorratunnetust, tulevälja ulatust ja ja liikuvust kasutuse ajal.

Samas paistab rasketehnikat kasutav üksus arvavat, et need puudused kaalub üles tõhus kaitse pardavaates (FPV) droonide vastu. Arvestades selliste lennuvahendite võimet manööverdada kitsastes oludes, sealhulgas luukide ja sõidukiuuste kaudu, on taoliste täielikult suletud kaitsekonstruktsioonide, mis meenutavad soomustatud lautasid, arendamine mõnes mõttes isegi loogiline samm tankikaitse tõhustamiseks.

Avad, kust kahuritorud välja vaatavad, on tavaliselt kaetud kettidega, millesse peaksid vastase lennuvahendid takerduma sisemusse jõudmata.

Kummaline kuur on siiski digiajastu näide

Kilpkonntankide kasutuselevõtt rõhutab siiski sõjapidamise kiirelt arenevat ja kohanduvat olemust digiajastul, kus vastased peavad pidevalt uuendama ja kohandama oma taktikat, et tõrjuda tekkivaid uusi ohte.

Probleem seisneb aga selles, et isetehtud lahendus töötab ainult ühe konkreetse Ukraina laskemoonaliigi – droonide vastu. Ukrainlased on oma arsenali aga just laiendamas relvadega, mida need isetehtud tankikaitsed tõenäoliselt ei suuda tõrjuda.

On selge, mida see kolmeliikmeline Vene meeskond Krasnohorivka lähedal üritas teha: paigutada kaitsekilpi oma 51-tonnise tanki ja plahvatusohtlike FPV-droonide vahele, mida Ukraina jõud iga päev kasutavad ja täpselt erinevatest avadest sisse suunavad.

On samuti ilmne, et kilpkonna kilbi kujuline «soomus», mis on andnud aluse tankile hüüdnime Kilpkonntank andmiseks, toob tõenäoliselt kaasa tõsiseid hädasid lahinguväljal.

Selle vertikaalsed postid takistavad tanki torni pööramist. Mahukas katus piirab aga nähtavust ja liikuvust.

Naer vastaskaevikust

Droonipiloodid ei suutnud oma naeru tagasi hoida, kui nägid esimesi selliseid isetehtud kestaga tanke lahinguväljal. Esimene Kilpkonntank sai pärast lahingudebüüti – rünnakut Ukraina positsioonidele Krasnohorivkas – hävitatud tavalise suurtükitulega. Kuid droonide vastu on need siiski mingil määral tõhusad.

Kuid Kilpkonntankid jätkavad ilmumist. Kolm nädalat hiljem on neid juba üsna tavaline näha Ukraina idarindel. Neist räägitakse lähemalt ka selles videos:

Sageli on lisaks kuurile need varustatud ka droonide vastaste raadiosignaali segajatega ning ees leidub mõnedel miinipuhastusrullikuid. Vähemalt ühe sellise vedasid Vene väed lahinguväljalt minema.

Enamik Kilpkonntanke kuulub 5. motoriseeritud jalaväebrigaadile, endisele Ukraina separatistide üksusele, mis eelmisel aastal liitus Venemaa armeega.

Kas see on tulevane mängumuutja?

Arvestades tankide võimekuse kadumist ja nende enam mitte väga hästi määratletud rolle, siis tundub, et selline sõiduk jääb siiski üleliia kohmakaks, vähendades märgatavalt Vene tankide tegelikku võimekust. Selle lahenduse «ametlikul» tasandil kasutuselevõtt on vähetõenäoline, arvavad eksperdid. Tõenäoliselt jääb pealisehitis rindel olevate meeskondade ohutunde leevendamiseks ajutise lahendusena kasutusele ning seda juhib hirm, mida UAVd ja muud droonid Venemaa relvajõududele eesliinil tekitavad.

Allikad: Forbes, Army Recognition, Defence Blog