Ukrainlased kasutavad sõjas õhupalle ja need on üsna tõhusad (1)

«Kaugdroonid» ehk õhupallid suudavad tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele ja läbivad tuule jõul pikki vahemaid. Neid mitte väga keerukaid, kuid odavaid seadmeid saab isegi teatud ulatuses juhtida kaubandusvõrgust saadaoleva täiustatud elektroonika, sealhulgas satelliitside abil.

Telegrami kanalis @йБелгородский отряд on näha pildid sellisest droonõhupallist, mille külge on riputatud elektroonikat ja mingi lõhkeseade.

Telegramis kirjutatakse, et neid lennuvahendeid saab kasutada teiste droonide raadioside vahepealse ülekandejaamana, mis võimendab signaali ja laiendab sideulatust. GPSiga saab määrata õhupalli täpse asukoha ja filmida vaenlase territooriumi. GPS-majakatega varustatuna võib neid kasutada ka sihtmärkide märgistamiseks ja hiljem GPSist sõltumatuks navigatsiooniks, kuna majakad edastavad oma asukohamääramise signaale näiteks rakettidele ja droonidele. Sobivas kohas maapinnale kukutatuna loovad need oma raadiolokatsiooni võrgu.

Nädal tagasi märgati Ukraina droonõhupalle Venemaal Belgorodi rajoonis, kus ka üsna terve lennumasin oli alla kukkunud.

Esialgu täheldati sarnast taktikat 2023. aasta veebruaris, kui Ukraina püüdis kinni mitu Vene õhupalli, kirjutab Army Recognition. Usuti, et need on tavalised radarireflektoritega varustatud ilmaõhupallid, mida kasutati peibutusvahendina tegelike droonide ja rakettidega seotud sõjaliste operatsioonide varjamiseks ning õhutõrjerakettide peibutamiseks väärtusetute sihtmärkidega.

Viimasel ajal on ilmunud aga aina rohkem teateid Venemaalt Ukraina õhupallide alla tulistamisest, mis viitab õhusõjas selle vähem tuntud vahendi vastastikusele tihedamale kasutamisele.

Eksperdid viitavad väljaande sõnul sellele, et pallid peidavad endas potentsiaali tõhusa asümmeetrilise relvana. Need võivad lennata väga kaugele vaenlase tagalasse, mis on tavalistele droonidele ligipääsmatuks, vajades vaid murdosa rahalistest kuludest.

Samas näitavad nende õhupallide jäänustest leitud elektroonilised komponendid kõrget tehnilist keerukust. Leitud on Bluetooth-mooduleid, GPS-jälgijaid ja mikrokontrollereid.

Tänapäevane õhupallide juhtimine võimaldab neid ka suunata stratosfääri erinevatel kõrgustel tuuli ära kasutades ning navigeerida pardal oleva GPSi järgi.

Radari reflektorite olemasolu viitab ka kaheotstarbelisele strateegiale: kuigi neid õhuseadmeid saab kasutada vaenlase kaitsemeetmete jälgimiseks, on lennuvahendid radarisüsteemidele hästi nähtavad, tagades, et selle peale kulutatakse märkimisväärseid vaenlase õhutõrjeressursse.

Samuti saab Ukraina ilma satelliitideta teha niimoodi olulistest sihtmärkidest aerofotosid ja filmida vaenlase positsioone.

Aprilli keskel teatas Venemaa, et on alla tulistanud viis sellist Ukraina drooni, kirjutab AFP. Nende õhuvahendite eesmärgiks on külvata maapinnal paanikat ja hajutada Venemaa õhukaitsevahendite tähelepanu. Manööverdamisvõime pole siiski väga täpne ja GPS-moodulit kasutatakse tõenäoliselt pigem lõhkeainete vabastamise koordineerimiseks, kui õhupall hõljub teatud ala kohal, märgib väljaanne. 

Telegrami kanalis avaldatud pilt allakukkunud lennuvahendist ei näita, millise palliga see seadeldis lendas, kirjutab Forbes. Must (kilest) materjal pole ilmselt õhupall ise, vaid näeb rohkem välja nagu suur langevari, märkis väljaandele õhupalliekspert Chris Hillcox.

Tema arvates on taevas mingil hetkel ballast selle kandjast eraldunud või eraldatud ja laskunud maapinnale kukkumist aeglustava langevarjuga. Seadet, mis õigel hetkel vabastab kasuliku koorma kandvast õhupallist, on väga lihtne ehitada. Koormaks võib olla ka droon, mis eemaldub sobival hetkel ja lendab täpselt edasi juba iseseisvalt sihtmärgini, mis annab sellele palju suurema lennuulatuse.