Transpordiamet kavandab müra vähendamist

Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava vaadatakse üle ja uuendatakse iga viie aasta järel. Varasemad riigiteedelt lähtuva liiklusmüra vähendamise tegevuskavad on koostatud aastatel 2008, 2012 ja 2018.

Käesolev, järjekorras neljas tegevuskava tugineb eelnevatel tegevuskavadel ja 2022. aastal koostatud maanteelõikude strateegilisel mürakaardil.

Selliseid maanteelõike, kus liiklussagedus on üle kolme miljoni sõiduki aastas ehk üle 8220 sõiduki ööpäevas, on riigiteede võrgus 2019. aasta liiklusloenduse andmetel 401 kilomeetrit.

Tegevuskava koostamisel on arvestatud käsitletavate maanteelõikude planeeritud teeprojektide, nende lahenduste ja müra vähendamise meetmetega ning nende eeldatavate teostamise aegadega.

Parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas seatud prioriteetsuse järjekorda ning nende leevendamine toimub müratõkete ehitamise abil. Järjekorra määramisel võetakse arvesse müra normtasemete ületuse suurust detsibellides (dB), müratõkkeseina efektiivsust, mõjutatud hoonete ja elanike arvu ning leevendusmeetme maksumust.

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava on avalikul väljapanekul 25. aprillist kuni 16. maini.

Tegevuskava tegevusi rahastatakse riikliku teehoiukava 2024–2027 vahenditest ning alates 2026. aastast on müratõkete ehitusse plaanitud suunata keskmiselt 600 000 eurot aastas. Enne müratõkke ehitustöid viiakse läbi ettevalmistavad tegevused, nagu projekteerimine ja vajadusel muud alusuuringud.

Müra vähendamise tegevuskava tellis transpordiamet Kajaja Acoustics OÜ-lt ning selle koostamist rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.