Igal aastal aprillikuu viimasel kolmapäeval tähistatakse üle maailma rahvusvahelist juhtkoerte päeva. Alguse on sellele traditsioonile pannud rahvusvaheline juhtkoerte föderatsioon (The International Guide Dog Federation – IGDF). Selle päevaga tunnustatakse juhtkoerte tööd ning juhitakse tähelepanu juhtkoerte teenuste tähtsusele pimedate inimeste eludes ja igapäevases iseseisvas toimetulekus.

IGDF statistika põhjal on maailmas praegu 19 557 töötavat juhtkoera.

Iga riik valib endale juhtkoerte päevaks teema, millele soovitakse tähelepanu tõmmata ning mis aitaks juhtkoerte kasutajate ja juhtkoerte olukorda paremaks muuta. Näiteks Ühendkuningriigis on tähelepanu suunatud jalakäijate ohutuse tõstmisele ja tagamisele. Eesmärgiks on soov keelustada autode kõnniteedel parkimine. Sel aastal anti üle pöördumine, et karmistada seadust, millega saab karistada inimesi ning organisatsioone, kui juhtkoeraga nägemispuudega inimest keeldutakse teenindamast.

«Soovime tänavu tähelepanu tõmmata ligipääsetavusele ning juhtkoerte teenuse arendamisele. Selleks soovime leida partnereid, kes tahaksid nende eesmärkide saavutamisele õlga alla panna,» ütles MTÜ Pane Oma Meeled Proovile juhtkoerte teenuse koordinaator Christel Sogenbits. Ligipääsetavust tuleb parandada nii füüsilistes asukohtades, aga täiendamist vajavad ka teenused ja tooted.

Juhtkoeraga kinno ei lubata

Iga päev oma juhtkoera abi kasutava Sogenbitsi sõnul on Eestis endiselt sagedad olukorrad, kus juhtkoeraga pime ei pääse koos koeraga igale poole. «Näiteks Apollo kino, kes on võtnud endale otsustamisõiguse, milleks on juhtkoer võimeline ja milleks mitte ning kus ja kuidas juhtkoera peaks kasutama või mitte kasutama,» märkis Sogenbits.

Ta täpsustas, et see kino nõuab oma kodukorras, et juhtkoer paigutatakse külastuse ajaks eraldi ruumi. Pimedale inimesele esitatud nõue jätta oma juhtkoer välja, paigutada koer eraldi ruumi jms on aga otsene erivajadustega inimeste inimõiguste rikkumine ning liikumisvabadust piirav tegevus. «See oleks sama hea, kui öelda ratastooli kasutajale, et ta jätaks talvel ratastooli kino ukse taha, kuna selle rattad võivad liigset lund kinosaali tuua,» tõi Sogenbits võrdluse liikumispuudega inimestega.

Koolitajaid napib

Juhtkoerte teenuse arendamisel soovitakse ka saada rahvusvahelise juhtkoerte föderatsiooni (IGDF) liikmeks, mis kehtestab juhtkoerte koolitamise standardid ning millel on 99 liikmesorganisatsiooni üle maailma. Juhtkoerte organisatsioonid on teerajajaks koerte koolitusmeetodite väljatöötamisel, et aidata puuetega või pikaajaliste tervisehäiretega inimesi ning nüüdseks on maailmas olemas ka palju muud tüüpi abikoeri. Juhtkoeri on maailmas rohkem kui ühtki teist tüüpi abi- või teenistuskoeri.

MTÜ Pane Oma Meeled Proovile on praegu Eestis ja Baltikumis ainuke, kes on võtnud eesmärgiks saada IGDFi liikmeks. Liikmeks olemine aitaks ühtlustada juhtkoerte, nende treenerite ja kasutajate koolitamist ning muuta juhtkoera teenust tervikuna paremaks. «Selleks vajame vabatahtlike abi, koostööpartnereid ja teemast huvitatud isikuid enda meeskonnaga liituma, et eesmärki saavutada,» lisas Sogenbits.

Juhtkoerad on Eestis praegu kantud nn abivahendite nimistusse. Riik maksab nii juhtkoera ostmise, kasvatamise kui ka koolitamise eest 8176 eurot, mis on mõeldud kaheaastase protsessi kulude katteks. Kui juhtkoer koos nägemispuudega uue perenaise/peremehega on läbinud lõpueksami ja kantud juhtkoerte riiklikku nimekirja, millega saab iga huvitatud isik tutvuda sotsiaalkindlustusameti veebilehel, toetab riik juhtkoera kasutajaid ka teatud mahus kindlustuse, veterinaar- ja lisaõppepäevade kulude katmisega.

Juhtkoera koolitamine on kallis

Sogenbitsi sõnul pole riigi rahastus aga piisav. «Riik küll katab osa juhtkoera treenimise ja kasvatamise kuludest, kuid kutsikast juhtkoeraks saamine on kallis ning puudu jääb umbes 6000 eurot koera kohta,» rääkis Sogenbits.

«Riigi toetus ei kata meeskonna ehk treenerite ja kutsikaekspertide, veterinaaride jt osaliste koolituskulusid, erialakonverentsidel ja koolitustel osalemise kulusid ega isegi mitte kirjanduse soetamist, mida peab lugema, et saaks ennast pidevalt areneva alaga kursis hoida. Praegusel hetkel on osaletud üksikutel erialastel konverentsidel ja koolitustel tänu meeskonnaliikmete enesemotivatsioonile ja agarusele leida vahendid osalemiseks iseseisvalt.»

Christeli sõnul kaetakse juhtkoera saamise puudujääv osa pimeda või tema pere vahenditest ning loodetakse ka annetustele. Õnneks on ka osa omavalitsusi valmis toetama nägemispuudega inimesi omaosaluse tasumisel. Omaosalus on tavaliselt kümme protsenti abivahendi hinnast, juhtkoerte puhul 800 eurot. Nägemispuudega inimestel ei ole aga väga sageli võimalik sellist omaosalust maksta, sest elatakse peamiselt puuduva töövõime ja puudega inimeste toetustest.

Igasugune abi on teretulnud

MTÜ Pane Oma Meeled Proovile kutsub inimesi üles abi ja tuge pakkuma nii annetuste, oskuste kui ka erialateadmiste jagamisega. «Meil on küll väga tubli tiim, aga kõikide alade inimesi meil veel kahjuks meeskonnas ei ole: me vajaks näiteks isikuid, kes oleksid huvitatud juhtkoera treeneriks saamisest, liikumise ja orienteerumise koolitajat, juriidilist nõustajat, personalieksperti; kedagi, kes aitaks kulumudelite jms asjade koostamisega; vabatahtlikke kasvuperesid ja muidu toredaid inimesi, kes aitaks meil erinevatel üritustel end nähtavamaks teha,» lisas Sogenbits.

Igasugune abi, mis aitaks juhtkoerte teenust arendada, on teretulnud. Juhtkoerad võimaldavad ju pimedatel ja raske nägemispuudega inimestel elada iseseisvamalt, sh suurendab juhtkoer oma kasutaja liikumisvabadust, suhtlemisvõimalusi, vabadust saada osa kultuurist ning erinevatest teenustest. Juhtkoer võimaldab paljudel inimestel käia tööl avatud tööturul ja aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.