Kaos läbi? Haitil kuulutatakse välja mingisugunegi riigivõimu moodustis

Haiti pealinnas Musseau rajoonis Villa d'Accueilis toimub täna ametlik uue üheksaliikmelise nn presidentaalse üleminekunõukogu loomine. See on esimesi samme ajutise valitsuse loomiseks pärast mitu kuud riiki räsinud kuritegelike jõukude rünnakuid ning peaminister Ariel Henry tagasiastumist, vahendab AFP.

ÜRO hinnangul on 11,6 miljoni elanikuga Haitil ligemale 360 000 inimest riigisiseselt mujale ümber asunud. Jõuguvägivald on sundinud 95 000 inimest pealinnast lahkuma, ligi viis miljonit elanikku seisavad silmitsi tõsise näljaga. 

Alates president Jovenel Moise mõrvast 2021. aastal riiki juhtinud Henry nõustus märtsi keskel tagasi astuma tingimusel, et luuakse nõukogu, mis koosneb seitsmest Haiti erinevate poliitiliste jõudude esindajast ning kahest vaatlejast.

12. aprillil ilmus ajalehes Le Moniteur esimest korda teade sellise kogu loomisest. Pole aga kindel, kas nõukogu suudab kokku leppida ajutise valitsuse peaministris ja teistes kabinetiliikmetes. Samuti arvatakse, et ametist lahkuvad ametnikud soovivad iga hinna eest võimu üleminekut edasi lükata.

Jääb selgusetuks, kuidas vastavad uue nõukogu loomisele riigi mõjuvõimsamad jõugud. Nad on avaldanud pahameelt nende läbirääkimistest kõrvalejätmise üle. Sealhulgas jäi laua tagant välja tuntuim jõuguliider Jimmi «Barbecue» Cherizier, kelle 1000-pealine G9 jõuk kontrollib osa pealinnast.

Nõukogu on võtnud ülesandeks valmistada riiki ette 2026. aasta veebruaris presidendivalimiste korraldamiseks. Riigis ei ole olnud valimisi alates 2016. aastast.

Eelmisel aastal lepiti kokku, et ÜRO toetusel tulevad riiki Keenia politseiametnikud, aitamaks saareriigi korrakaitsjatel vastu seista kuritegelike jõukude pealetungile. Seni pole aga politseinikke appi saadetud. Veebruaris viibis peaminister Henry Keenias, kui jõugud korraldasid koordineeritud rünnaku. Samal ajal tõdes Keenia valitsus, et paneb korrakaitsjate saatmise mõtte pausile, kuni pole riigile määratud üleminekunõukogu.