Elumere lainetes pinnale jääd

Hanna Marrandi
, teatrikriitik
Copy
Märkimisväärselt nauditav on jälgida Liisa Pulga ümberkehastumise meistriklassi.
Märkimisväärselt nauditav on jälgida Liisa Pulga ümberkehastumise meistriklassi. Foto: Elena Koit

Lavastus «Kahe laine vahel» uurib, kuidas tänapäeva heaoluühiskonnas ja probleemidest küllastunud maailmas inimlikuks jääda. Kas on võimalik tunda korraga vastutust kogu planeedi heaolu pärast ja olla õnnelik inimene?

Ugala teatri lavastuse keskmes on teema, millega lavastaja Taago Tubin on oma loomingus varemgi tegelenud. Kultuurisaates «OP» rääkis Tubin, et leidis näidendi «Kahe laine vahel» juba 2016. aastal, kui oli parasjagu Endlas ette valmistamas samuti kliimaärevusega tegelevat lavastust «Kopsud». Tänavu veebruaris esietendunud lavastuse «Kahe laine vahel» keskmes on kohmetu kliimateadlane Daniel (Vallo Kirs), kes satub tööüritusel pooljuhuslikult juttu vestma muretu Fionaga (Liisa Pulk).

Ebatõenäolisest suhtlusest areneb mõlemale osapoolele üllatuslikult välja suhe. Daniel töötab ministeeriumis kliimateemade nõunikuna, Fiona samas sekretärina. Tegu ei ole siiski klassikalise armastuslooga.

Lavastus toob vaatajate ette mitmekihilise reaalsuse: tagasivaatavalt jutustatakse õnnelikest momentidest, kuid vaataja kohtub Danieliga hilisemas eluetapis. Fiona jõuab publikuni Danieli mälestuste ja kujutelmade kaudu, me ei saa olla kindlad, et tegu polegi vaid Danieli ettekujutusega. Fragmenteeritud stseenid loovad temaatilise terviku ja võimaldavad kiigata ummikseisu jõudnud teadlase pähe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles