:format(webp)/nginx/o/2019/07/04/12326043t1hd505.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/04/12326043t1hd505.jpg)
"Juba lapsena sai mulle selgeks, et ma pean ise oma elu eest vastutama, ise pingutama, et elu edeneks. Seepärast imestan alati, kui näen, kuidas inimesed kiruvad riiki, poliitikuid, tööandjaid ja keda iganes, justkui kõik teised oleksid nende ebaedus süüdi," kirjutab ettevõtja Maire Forsel.
Elu on ikka kuradima vilets – valitsus tõstab makse, poodides on hinnad liiga kõrged, poliitikud on nõmedad, ilm on kohutav, ettevõtjad on ahned, palk on väike, pangaintressid on kõrged ja ma olen ju ometi palju paremat elu väärt! Vähemalt sada põhjust eluga mitte rahul olla ja nuriseda, hädaldada, kõiki ja kõike maapõhja kiruda. Kogu selle viletsuse sees vingerdades unustame endilt küsida, kas meil on päriselt ka raske või ainult tundub nii. Miks meile jääb mulje, et kõigil teistel ja kusagil mujal on kõik palju parem? Kas tõesti oleme jõudnud sinna, et on põhjust Eesti elu maapõhja kiruda ja unistada kolimisest kuhugi välismaale?