Inimene pole siiski hiir – vähemalt selles osas, mis puudutab aju ja mõtlemist

teadus.postimees.ee
Uuendatud 28. aprill 2024, 12:20
Copy
Sel moel – mikroskoobi all – analüüsiti erinevate närvirakkude toimimist ja nende omavahelisi sidemeid ning signaalide liikumise suundi inimese ja hiire ajudes.
Sel moel – mikroskoobi all – analüüsiti erinevate närvirakkude toimimist ja nende omavahelisi sidemeid ning signaalide liikumise suundi inimese ja hiire ajudes. Foto: Charité Berliini Ülikooli Meditsiinikeskus

Vastavalt äsjastele uuringutele, mille viis läbi Charité Berliini ülikooli meditsiinikeskus (Charité – Universitätsmedizin Berlin) ja mis avaldati ajakirjas Science, on inimese neokorteksi närvirakud ühendatud teisiti kui hiirtel. Uuring näitas, et inimeste neuronid suhtlevad ainult ühesuunaliselt, hiirtel aga kipuvad signaalid liikuma tsüklitena. See suurendab inimese aju efektiivsust ja võimet töödelda informatsiooni. Sellised avastused võivad edendada muu hulgas tehisnärvivõrkude arengut.

Neokorteks, mis on oluline inimintelligentsust hoidev struktuur, on vähem kui viis millimeetrit paks. Selles ajukoore välimises kihis töötlevad 20 miljardit neuronit lugematuid sensoorseid tajusid, planeerivad tegevusi ja on meie teadvuse aluseks. Kuidas need neuronid kogu seda keerukat infot töötlevad? See sõltub suuresti sellest, kuidas nad omavahel «ühendatud» on.

Keerukam neokorteks – erinev info töötlemine

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles