Kunda mõisa tööstushooned kuulutati kultuurimälestiseks

Kultuuriminister Heidy Purga rääkis, et vesiveskid on osa pärimusmaastikust, olles kunagi mänginud olulist rolli jõeäärses majanduselus. «Kahjuks on suurem osa neist jäänud kasutuseta või suisa varemetesse. Tänaseks on alles vaid loetud arv töökorras vesiveskeid ja hüdroelektrijaamu, mis on kaduvväike osa Eesti kunagisest rohkest hüdroenergiat kasutanud tööstuspärandist. See on hindamatu kultuuriväärtus, mis räägib Eesti pikaajalisest ajaloost. Kui see hävib, ei ole seda võimalik taasluua,» ütles Purga. 

Kunda mõis kuulus 19. sajandi Eesti silmapaistvamate ja paremini majandatud mõisate hulka, millest annab tunnistust tänini säilinud silmapaistev tööstushoonete kompleks – ühtse tervikuna säilinud tööstushooned, pais ja kanalisüsteem.

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluvad vesiveski koos kahekorruselise kanalisüsteemi, sellele rajatud kunstlike kärestike ja paisuga, viinavabrik, hüdroelektrijaam, mõisa masinarehi ning vana veski vare. Esimesed kirjalikud teated Kunda mõisa vesiveskist pärinevad 1494. aastast, mõisa tööstuskompleksi hooned on rajatud vahemikus 1859–1895. Tegemist on Eestis oma aja kontekstis erakordse näitega tööstusliku vesiehitise ja maastikuarhitektuuri nutikast kombineerimisest, sellest ajast säilinud tööstuspärandi kompleksid on haruldased.

Kunda mõisa vesiveski erines teistest vesiveskitest selle poolest, et ratta asemel käivitas veskit ja sellega maa-aluse transmissioonivõlli kaudu ühendatud saeveskit turbiin, mis võimaldas veskit töös hoida aastaringselt. Turbiinide rakendamine veskis oli toonases Eestis tehnoloogiline innovatsioon, mis levis laiemalt alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Kunda mõisa hüdroelektrijaam on teadaolevalt ka Eesti esimene mõisa hüdroelektrijaam.

Tööstushoonete kompleksi mälestiseks tunnistamisel leiti, et oluline osa mõisakompleksile eripärase ilme andmisel on paisutus, mille taastamine aitaks taasluua vesiveskile ja kanalite süsteemile ajalooliselt omast keskkonda, toetades ka algupärast kasutust. Samas tuli arvestada asjaoluga, et Kunda hüdroelektrijaam tootis elektrit viimati 1980. aastate lõpus ja kanalite süsteem on praeguseks kasutusest välja langenud.

Seega jõuti järeldusele, et säilinud kompleks omab kõrget kultuuriväärtust ja väärib riikliku kaitset ka ilma paisutuse ja kanalite süsteemi töö taastamiseta, sest tõuseb Eesti kontekstis esile kui silmapaistev kogum mõisa abihooneid ja nende juurde kuuluvaid insenertehnilisi rajatisi. Seega lõppes mälestiseks tunnistamise menetlus paisutusele lisatingimusi seadmata.

Ettepaneku Kunda mõisa vesiveski kompleksi mälestiseks tunnistamiseks esitas algselt Viru-Nigula vallavalitsus, seda toetas ka hoonekompleksi omanik.