Hominiidide plahvatuse – suure hulga inimlaadsete olendite teket – võis põhjustada üsna ootamatu asjaolu

teadus.postimees.ee
Copy
Homo Floresiensise kolju – ühtäkki tekkis evolutsioonipuul suur hulk hominiide. Teadlased arvavad, et teavad, miks see nii oli.
Homo Floresiensise kolju – ühtäkki tekkis evolutsioonipuul suur hulk hominiide. Teadlased arvavad, et teavad, miks see nii oli. Foto: Duckworth'i labor, Cambridge'i ülikool

Üldiselt on kliimat peetud peamiseks teguriks, mis mõjutab hominiidiliikide tekkimist ja väljasuremist. Siiski, uusimad uuringud, mis avaldati täna ajakirjas Nature Ecology & Evolution, toovad esile, et konkurents on samuti mänginud olulist rolli. Dr Laura van Holstein, bioloogiline antropoloog Cambridge'i ülikoolist (Clare College), on uuringu peamine autor. Ta rõhutab, et konkurents liikide vahel on kujundanud meie endi evolutsioonipuud viisil, mida seni ei ole piisavalt tunnustatud. «Kliima mõju hominiidide liikidele on vaid osa loost,» sõnas ta.

Erinevalt teistest selgroogsetest, kus liigid kujunevad ökoloogiliste niššide täitmiseks, näiteks juba Darwini kirjeldatud vindid, kus mõned arenesid suurte nokkadega pähklite purustamiseks ja teised väikeste nokkadega teatud putukatest toitumiseks, on hominiidide evolutsiooni mustrid erinevad. Van Holstein kasutas Bayesi modelleerimist (statistiline mudeldamine, kus järgnevate sündmuste tõenäosus sõltub eelnevatest sündmustest) ja fülogeneetilisi (evolutsioonilisse järgnevusse puutuvaid) analüüse, näidates, et enamik hominiidiliike tekkis, kui ressursside või ruumi konkurents oli madal.

«Varajaste hominiidide seas täheldatav muster on sarnane kõigi teiste imetajatega. Liikide tekkimise määr tõuseb ja seejärel stabiliseerub, millele järgneb väljasuremismäärade tõus. See viitab, et liikidevaheline konkurents oli oluline evolutsiooniline tegur,» selgitas van Holstein.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles