Ometi, nagu ma mullu detsembris siinsamas kirjutasin, on oluline, mis saab pärast streiki.
Laps läheb esimesse klassi, siis võitleb (Tallinna ja Tartu näitel) gümnaasiumikoha nimel. Koos lõpuaktuste ajaga on need ajahetked, kus lapsevanemate teadvuses tõuseb üldhariduskool kõigi oma muredega fookusesse. Aga pärast seda tulgu või veeuputus, ega see enam eriti korda lähe. Täpselt nii, nagu Eesti vahelduvate aastaaegade tõttu on suviti põhimõtteliselt võimatu hoida tähelepanu talvistel probleemidel ja vastupidi. Paraku tähendab see, et hädad jäävad kestma.
