Imbi Paju: mida rohkem ma loen ja kirjutan, seda paremini ma näen ja tunnetan

Paju leiab, et selleks, et leida sidusust ühiskonnas ja kultuuriruumis, kus me elame ja liigume, peame pidama lugu eelmiste põlvkondade kogemustest, loomingust, humaansetest saavutustest. Seda tausta tunnetamata ja hoomamata jääme ebamäärasesse ängi. Oma raamatus püüab ta kokku tuua inimesi, kes on oma loominguga temas midagi olulist liigutanud, nii et tekiks sümboolne gravitatsioonijõud, kirjanduslikul esseistlikul viisil aset leidev kokkusaamiste lavastus, mis tõmbab inimesi üksteise poole, loob usaldust ja taipamisi, avanemisi ja sümboolseid uuestisünde. Tekib kohtumiste ruum, mis annab julguse küsida: kes ma olen? Kes inimene on?