OTSE POSTIMEHEST ⟩ Tõnis Leht: uue linnavõimu loomiseks ei peaks kasutama Keskerakonna meetodeid (6)

Kui üllatav oli see, et uue võimuliidu loojate hääled ei olnud väga kindlad ja linnapea ametisse nimetamine vajas kolme hääletusvooru?

See eilne päev kujunes oluliselt seikluslikumaks, kui uue võimuliidu moodustajad ootasid. Samas on ülekaal väga napp ja päris kindel ei saa häältes lõpuni olla. See, et toimus kolm hääletust, näitas, et olukord on habras ja ka edaspidi ei saa selle koalitsiooni koospüsimine olema kerge ning võimalikke ärakukkumisi ja piinlikke momente võib tulla veel. Teisest küljest, kui kolmandas voorus jokkerina tõmmati ikkagi välja Keskerakonna ridadest Urmo Saareoja, siis näitab see, et ka koalitsioonil on potentsiaali oma ridu laiendada. Tegelikult on ju ka varem uue koalitsiooni moodustajate poolt räägitud sellest, et neile on Keskerakonna poolt veel kolm-neli häält tulemas. Kui see esimene raskem hääletus on tehtud, siis aja möödudes võib hääli lisanduda. 

Mis võis siiski juhtuda nende esimeses ja teises valimisvoorus kaduma läinud häältega, vaevalt et need sedelid kogemata rikutud said?

Kogemata rikkumist ilmselt ei olnud, vähemalt ei saanud seda olla kaks vooru järjest, aga  eks need hinnangud ole ju kõik spekulatsioonid. Nii ajakirjanike poolt, kui tegelikult ka poliitikute endi poolt. Lõppude lõpuks oli see siiski salajane hääletamine. Tuleb küll tunnistada, et teatud mööndustega, sest mitmed volikogu liikmed on ka ajakirjandusele tunnistanud, et nad tegid oma sedelitest pilte.

Ometi näitab tulemus, et võimuliidu loojad on päris head poliitilised strateegid, jättes endale üht-teist tagataskusse?

Jah, nüüd kui uus võim saab ennast paika seada ja ka volikogu koosseis settib, asendusliikmed lahkuvad ja tagasi tulevad Keskerakonna ametitest priiks saavad liikmed, siis olukord mõnevõrra laheneb. Ületulijaid on ilmselt veel. Mõnel tärkab äkitselt uus ideoloogiline südametunnistus või on mõni töökoht paistmas. Kui uus linnavõim räägib põhisõnumina sellest, et vaja on lõhkuda vana süsteem, mida Keskerakond on siin paarkümmend aastat viljelenud ja kus on palju olnud sulaselget korruptsiooni, omadele jopedele parteiliselt määratud positsioonide andmist, siis oleks väga hea, kui selle süsteemi puhastamine ning muutmine toimuks siiski võimalikult puhaste kinnastega. Neid samu meetodeid ei peaks liiga palju kasutama. 

Milliseid muutusi linnarahvas võib oodata?

Kokku on saanud neli erinevat erakonda ja nad on teinud üsna realistliku plaani. Järgmiste valimisteni on jäänud ju tegelikult ainult napp poolteist aastat ja kuna mitu kuud enne valimisi algab juba valimiskampaania, ongi neil sisulise tegutsemise aega vaid aasta. Selles mõttes ei ole see koalitsioonilepe ebarealistlik, sinna ei ole kirja pandud liiga palju asju. Nii et väga suuri muutusi linnarahvale ei ole. Kõige suurem muutus toimus juba ära ehk tuli uus linnavalitsus ja võimul on uued jõud. Juba koalitsioonilepingu päises on kirjas, et linna poolt ei muudeta teenuste hindu, ei mängita maksudega, ei võeta ära soodustusi ega toetusi. Ka ühistransport jääb endiselt tasuta. Nii et midagi halvemaks linnakodanikule tasku kaudu ei muutu. Nüüd on siis küsimus, kui palju läheb paremaks. 

Räägime Euroopa Parlamendi valimistest ka. Nädalavahetusel kinnitasid oma nimekirja Parempoolsed, kui hästi neil võiks minna?

Parempoolsete kui väikese parlamendivälise erakonna jaoks on Euroopa Parlamendi valimised kuldne võimalus silma paista ja saavutada oma reitinguprotsentidest märgatavalt parem tulemus. Euroopa Parlamendi valimised on sellised, kus inimesed valivad rohkem persoone ja kuna need valimised ei tundu inimestele nii otsustavad kui näiteks riigikogu valimised, siis ollakse ka valmis tegema julgemaid valikuid. Parempoolsetel on korralik nimekiri, nii et neil on võimalus võtta vähemalt 5 protsenti häältest. Kas nad ka mandaadi saavad, see on omaette küsimus, aga neil on võimalik tulla rohkem pildile.

Eesti 200 üllatas oma ankrumehe Indrek Tarandiga, on neil temast kasu?

Eesti 200 seis on keerulisem, kuna nende siseriiklikud toetusnumbrid on madalad. Nende jaoks on oluline viisakas tulemus üle 5 protsendi sümboolse künnise ja teha parem tulemus, kui Parempoolsetel. Indrek Tarandi lisandumine on kindlasti abiks, kuna neil on sellist välist nime väga vaja. Teisest küljest on päris selge, et Indrek Tarand ei ole europarlamendi valimistel enam selline häältemagnet, nagu ta mõned korrad varem oli. Aga abiks ikka.

Kas Reformierakonna nimekiri on nõrk?

Andrus Ansipi loobumine kindlasti nõrgestas Reformierakonna nimekirja tuntavalt. Seal olek võinud olla tuntud poliitikute nimesid rohkem, teisest küljest on Urmas Paet väga tugev nimi, samuti on populaarne ankru positsiooni hoidev Hanno Pevkur. Vahepeal on ka valikuid noorele valijale nagu Yoko Alender ja Hannah Lahe. Nii et siiski nimesid on, aga oleks saanud olla ka tugevam. Teisest küljest on Reformierakonnal väga tugev bränd ja kui julgeolekutemaatika ning välispoliitika  jääb valimiskampaanias domineerima, siis on Reformierakonnal ka pärast Ansipi lahkumist võimalik teha korralik tulemus.

Sotsidel üllatusi pole, aga tugevaid kandidaate on.

Sotside nimekiri ei paku tõesti üllatusi, aga see on väga tugev nimekiri ja tundub, et Marina Kaljuranna täht särab Euroopa kontekstis endiselt, kuigi ta vahepealsetel aegadel Eestis väga silmapaistev pole olnud. Samas näitas EMOR-i küsitlus märtsi keskpaigas, et ta on kõige populaarsem kandidaat ja sotsidel on päris hea võimalus saada rohkem kui üks koht.

Millised võiksid olla Keskerakonna võimalused?

Keskerakonna jaoks on võtmetähtsusega, kas valima suudetakse tuua venekeelne valija. Eestikeelset valijat neil ju praktiliselt enam järele jäänud ei ole. See ärakukkumine on olnud jõhkralt järsk. Euroopa valimistega on see eripära, et valimisaktiivsus on võrreldes kohalike ja ka riigikogu valimistega oluliselt madalam ja venekeelse valija valimisaktiivsus on veelgi madalam. Kui kandideerima peaks ka Aivo Peterson, võib Keskerakonna häältesaak veelgi väiksem olla. Samas on Keskerakonnal siiski reaalne võimalus saada Jana Toomi näol koht europarlamenti.

Kuigi selle parlamendi põhiteemaks saab kindlasti julgeolek, soovib Isamaa keerata kampaania selliseks, et oleme kõik praeguse valitsuse vastu, kas see võika õnnestuda?

Eks see sõltub sellest, mis meil toimub. Mis toimub väliskeskkonnas, mis toimub julgeolekuteemadega. Praegused trendid pigem toetavad seda, et domineerib julgeolekuteema. Me kuuleme iga päev, et Ukrainas on seis kehvem ja see foon toetab pigem julgeolekuteemat. Lähis-Ida võimalik suur sõda on samuti miski, mis tõstab julgeolekuteemat. Nii et see rahvusvaheline foon toetab pigem julgeolekuteema esilpüsimist. Teisalt on oluline ka see, mis toimub siseriiklikult ehk ega need maksu ja eelarvemured kuhugi ära kao. Kui tulevad taas tigedad vaidlused maksude teemal, siis aitab see esile tuua siseriiklikke muresid. Samuti võib ka mingeid skandaale juhtuda.

Arvestada tuleb aga sellega, et Euroopa valimiste valimisaktiivsus on madalam ja osalevad pigem need, kes on Euroopa asjadega rohkem kursis ja motiveeritud. Eestis on Euroopa Liidule enamuse inimeste poolt tugev toetus ja neil inimestel on ka suurem motivatsioon valima minna, sest nemad saavad paremini aru, miks seda Euroopa Parlamenti üldse vaja on. Neid inimesi on aga võimalik motiveerida just julgeolekuteemaga. Nende seas, kes peaksid Isamaa juhitud umbusaldusteemale taha tulema, võib olla rohkem selliseid inimesi, kes on Euroopa Liidu suhtes ükskõikse ja neid on ka raskem valimistele välja tuua.