Uderna hooldekodu nõukogu palub politseil uurida võimaliku toimingupiirangu rikkumist

«Nõukogu ei saa anda karistusõiguslikke hinnanguid. Küll aga peame enda kahtlustest teavitama uurimisorganeid, kelle pädevuses selliste hinnangute andmine on,» selgitas Hänilane. Tema sõnul ei saa nõukogu võimalikku menetlust silmas pidades politseile esitatud avalduse sisu detailsemalt avada.

«Kindlasti on uurimisorganite kaasamine tõsine ja väga kaalutletud otsus. Enne avalduse esitamist küsisime kahtluste kõrvaldamiseks selgitusi ka märtsi lõpus ametist lahkunud Anne-Aime Soesonilt, kuid paraku on koostöösoov olnud ühepoolne.»

Pikka aega Uderna Hooldekodus juhatajana töötanud Anne-Aime Soesoni tagasikutsumise põhjuseks oli tema otsus mitte teha koostööd Uderna ja Rõngu hooldekodude ühendamise protsessis ning tõsiasi, et nõukogu tuvastas ühinemise ettevalmistuse käigus mitmeid vajakajäämisi juhatuse töös, sealhulgas raamatupidamise ja toitlustamise korralduses. Lisaks juhtis audiitor majandustegevuse auditi käigus tähelepanu olulistele vigadele raamatupidamises.

Uderna hooldekodu endisele juhatajale Anne-Aime Soesonile tuli uudis nõukogu pöördumisest politsei poole ootamatult. Ta ütles, et mis raamatupidamisse puutub, siis kuna Udernas töötab eakas raamatupidaja, siis võtsid nad hooldekodu majandusaasta aruande koostamisel appi Elva valla pearaamatupidaja. Sellest oli teadlik nii Elva vald kui ka nõukogu.

«Kõik vajalikud dokumendid, mis olid nõukogule hooldekodude liitmiseks vajalikud, kõik ma edastasin, koostöö ei ole olnud ühepoolne,» ütles Anne-Aime Soeson. «Ma tean, et nõukogu oli teinud järelpärimsed sotsiaalkindlustusametile ettekirjutuste osas, aga ühtegi ettekirjutust sotsiaalkindlustusametilt tagasi ei tulnud.»

Millised võivad olla need toimingupiirangu rikkumised, mille tõttu nõukogu politseisse on pöördunud, ei osanud Anne-Aime Soeson vastata. «Võib-olla nõukogu peab silmas seda, et olen töötajatele maksnud preemiaid,» pakkus ta. «Ma ei ole jätnud inimesi tunnustamata, kes seda väärt on olnud, või kui keegi on töölt lahkunud. Samuti olen maksnud lisatöö eest tasu, aga see kõik on toimunud töötasustamise korra alusel. Ma olen töötanud kõik need aastad seaduste kohaselt.»

Küsimuse peale, mis veel võiks olla niisuguste ränkade kahtlustuste taga, vastas Anne-Aime Soeson, et kuna Elva valla tahe oli iga hinna eest kaks hooldekodu liita, siis hakati algusest peale Udernast otsima vigu, et näidata, et see asutus on nõrk ja et kahe hooldekodu liitmine on suur pluss.

Anne-Aime Soeson leiab, et teda ja ta töötajaid on laimatud, ja see tunne on väga halb ja alandav, mis valla ja hooldekodu käitumine temas nüüd on tekitanud.

Rõngu ja Uderna hooldekodude nõukogu liikmed otsustasid sihtasutused ühendada veebruari alguses, oluliste põhjustena tõstsid nõukogud esile nii kaasaegse juhtimisstruktuuri loomise vajaduse kui tõsiasja, et juulis jõustunud riiklik hooldereform paneb Elva vallale senisest suurema rahalise koormuse. Praeguseks on nõukogu juba võrdsustanud Uderna hooldustöötajate palgad Rõngu hooldekodu hooldustöötajate palkadega.

Aprillis alustas Uderna hooldekodu uue juhina tööd Rõngu Hooldekodu juhataja Anneli Salumaa, kelle esimeseks tööülesandeks oli hooldekodude liitumislepingu sõlmimine. Tänaseks on liitumisleping sõlmitud, Elva vallavolikogu kiitis selle heaks 8. aprillil peetud istungil. Vallavalitsuse ja nõukogu esindajad on ühinemise asjus kohtunud mõlema hooldekodu töötajatega kahel korral.

Kokku on kahes hooldekodus 129 klienti, hooldustöötajaid on Rõngus 18 ja Udernas 9. 2002. aastal asutatud SA Rõngu Hooldekodu asub Rõngu alevi keskmes. Uderna Hooldekodu asub 1880. aastal ehitatud ajaloolises Uderna mõisas.