Tellijale
VIKTORIA LADÕNSKAJA-KUBITS ⟩ Praegune lõimumispoliitika on kallis ja eksklusiivne toode (16)
/nginx/o/2023/12/04/15761774t1h90b7.jpg)
26. märts 2024, 16:00
/nginx/o/2024/03/26/15967171t1h180f.jpg)
Värske lõimumismonitooring näitab, et arvudega integratsioonipoliitika tulemusi mõõta on edaspidi aina raskem. Ei eesti keele oskus ega ka eesti kodakondsus ei garanteeri sidusust. Mida lugeda lõimumisuuringu ridade vahelt, kirjutab kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).
Meil on üsna pikk integratsioonipoliitika lugu, alustades kampaaniast «Palju toredaid inimesi» kuni «Eesti keele majade tekitamiseni». Riiklikul tasemel hakati lõimumispoliitikaga tegelema 1990. aastate lõpus: esimene valdkonna arengukava töötati välja aastatel 1997–2000 ning loodi lõimumispoliitikaga tegelevad institutsioonid, näiteks Integratsiooni Sihtasutus. Alates 2000. aastast on läbi viidud kaheksa integratsiooni monitooringut, mitmeid teisi lõimumise valdkonna uuringuid ning toimunud on arengukavade ja programmide lõpp- ja vahehindamised. Integratsioonipoliitika on tihti sattunud kriitika objektiks, kuid siiski on varasemad analüüsid selgelt kinnitanud, et ühiskonna sidusus on pidevalt kasvamas ja lõimumise võtmevaldkondades on positiivsed arengud.