Võrumaa noortega tegelevad spetsialistid otsisid Islandil tööõnne

Võrumaa arenduskeskuse haridusuuendaja Kerli Kõivu sõnul ongi maakonnas noorsootöö eriti keeruline just hajaasustuse tõttu. Tihti on noorsootöötaja oma koolis või noortekeskuses üksi, kuna ametikaaslased tegutsevad hajusalt mujal asulates.

«Samas on töötasu madal, ressursid tegevusteks piiratud ja valdkondlikuks kolleegiks oled oma asutuses endale ise. Sellises olukorras on läbipõlemine kiire tulema,» kirjeldas Kõiv noorsootöö pahupoolt. Tema sõnul ei ole siis ka imestada, et Võrumaa noorsootöötajate keskmine tööstaaž on napilt üle aasta. Et näha, kuidas tagada tööõnn ning millist tuge oleks tarvis, käidigi Islandil vastuseid otsimas.

21-liikmeline eestlaste seltskond külastas Islandil maapiirkondade noortekeskusi ning tutvus ka Islandi ülikooli noorsootöö õppekavaga.

Island on noorte ümber lõimitud teenuste poolest tõeline lipulaev. Vestlused noorsootöötajate ja politsei esindajatega tõid ilmekalt esile, et kord kuus toimuvad regionaalsed võrgustikukohtumised aitavad seal tublisti ennetustegevustele kaasa. Näiteks tarbib mõnuained praegu vaid viis protsenti noortest, kuid paarkümmend aastat tagasi oli see näitaja 40 protsenti.

«Murranguline hetk oligi ennetusmudelis, kui eri osapooled – noorsootöötajad, koolid, politsei, kodu – hakkasid tegema koostööd. Loodame, et meie projektist «Lõim» hoo sisse saanud uued koostöömudelid arenevad samuti täiskäigul edasi,» rääkis Kõiv, viidates lõimitud teenustele, mis aitavad Võrumaal ennetada õpilaste koolist välja langemist.

Islandi võrgustike liikmed kinnitasid vana tõde, et koostöös on probleeme lahendada palju kergem. «On imetlusväärne, kuidas Islandil on kodu, kool, noortekeskus ja omavalitsus loonud ühise arusaamise ja suhtumise ennetustegevustesse,» märkis ka Sõmerpalu noorsootöötaja Helje Võõras.

Murranguline hetk oligi ennetusmudelis siis, kui eri osapooled – noorsootöötajad, koolid, politsei, kodu – hakkasid tegema koostööd.

Kerli Kõiv, Võrumaa arenduskeskuse haridusuuendaja

Islandi noortekeskustes on iga päev tööl vähemalt neli-viis noorsootöötajat. Meeskonnas ollakse paindlikud, võimaldades üksteisele vaba aega nii enesearenguks kui ka puhkepausideks, tehakse ühiseid väljasõite. Hea praktika näitena tõi Kõiv esile sellegi, et tudengid, kes ülikoolis selle valdkonna eriala õpivad, asuvad kohe osalise ajaga ka noortekeskustes tööle. Nii moodustubki tugev ja mitmekülgne meeskond.

Reisiseltskonna hinnangul võib Võru maakond olla uhke, et olemas on oma noorsootöö nõukogu, mis ametikaaslasi ühise tugeva meeskonnana koos hoiab. Samuti on koostööd edendanud see, et valdades on väiksed noortekeskused koondatud ühise asutuse alla. «Nüüd peaks aga mõtlema, kuidas tagada järjepidevus ning inimeste püsimine sellel tööl,» ütles Võrumaa arenduskeskuse projektijuht Mariann Toots.

Islandi praktikat tundma õppides saadi kinnitust, et noorsootöös on kodumail veel väga palju arenguruumi. Peamised märksõnad olid siinkohal hoolimine ja paindlikkus. «Õppekäik andis selgema arusaamise, millist tööd me teha tahame ning millises keskkonnas ja tingimustes,» toonitas Kerli Kõiv.

«Tuleb olla üksteisele olemas ning koos kokku leppida, mis on meie väärtused ning milliste töötingimuste eest me ühiselt seista saame,» tõi välja Võru noortekeskuse juht Gitlin Kütt. Vastseliina noorsootöötaja Urmas Ott lisas, et kui kõigil on sama mure, tuleb koos ennast kuuldavaks teha. «Mitme inimese hääl ja mure ehk kostub kõvemini ja kaugemale kui ühe oma,» lisas ta.

Vastseliina gümnaasiumi huvijuht Indrek Noorsalu aga lubas võtta oma südameasjaks tugevdada koostööd kooli ja noortekeskuse vahel: «Need on ju samad noored, kellega me tegeleme.»

Kerli Kõivu sõnul tuleb nüüd kodumail maakondlik laste ja noorte heaolu võrgustik kokku kutsuda ja töösse panna, läbi mõelda ettepanekud tööheaolu tagamiseks ja teadlikumad valikud enesehoiuks. Samuti välja töötada uued ideed, kuidas maakonna noorsootööd tugevdada.

«Kui suudame noortel silmad särama panna, on oluline panus maakonna jätkusuutlikkusse antud. Ja nagu ka pääste juhised ette kirjutavad: esmalt tuleb tagada toe pakkuja turvalisus ja toimetulek, et ta saaks olla toeks teistele,» rääkis Kõiv ees seisvatest plaanidest.

Õppekäiku Islandile toetasid haridus- ja teadusministeeriumi koordineeritud Euroopa Liidu haridusprogramm Erasmus+, Võrumaa omavalitsused, maakonna noorsootöö nõukoda ja Võrumaa arenduskeskus.