Sula ning vihmasajud tõid kaasa jõgede suurvee alguse

Pühapäeva, 25. veebruari hommikuks olid Sauga ja Audru jõed tõusnud ööpäevaga enam kui meetri võrra ning veetase Audru hüdromeetriajaamas purustas varasema veebruarikuu rekordi. Lõuna-Eestis on samuti oodata uusi veebruarikuu veetaseme rekordeid ning sulailmade jätkudes kogub suurvesi hoogu juurde.

Veebruari viimasel nädalavahetusel sadas kõige rohkem Lääne-Eestis. Vilsandi rannikujaamas mõõdeti sajuhulgaks 16 millimeetrit, see on ligi pool sellest, mis tavaliselt terve veebruari jooksul sajab. Lõuna-Eestis oli sademeid vähem – sajusummad jäid vahemikku 2–5 millimeetrit.

Plusskraadid on sulatanud hoolega olemasolevat lumikatet ka Ida- ja Kagu-Eestis. Päev pärast Eesti Vabariigi 106. aastapäeva oli lund kõige rohkem Lõuna-Eesti piiril Tuulemäel 23 sentimeetrit, Tudus 16 sentimeetrit ning Jõhvis 18 sentimeetrit. Mujal vaatlusväljakutel on lumi valdavalt sulanud.

Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Sandra Loo sõnul on ka jõed sulale vastavalt reageerinud. «Tõusevad veetasemed ning suureneb vooluhulk. Jää sulab ning vesi tungib peale. Kõrge veetasemega kaasneb üldjuhul ka kiire veevool,» lisas Loo ja palub jõgede läheduses olla tavapärasest ettevaatlikum.

Kirumpää hüdromeetriajaamas Võhandu jõel on senine veebruarikuu kõrgeim veetase – 99 sentimeetrit – ületatud, praegu on veetase 116 sentimeetrit üle graafiku nulli ja tõus on stabiliseerunud. Taheva hüdromeetriajaamas Mustjõel on tänaseks veetase 307 sentimeetrit üle graafiku nulli, mis on ligi 20 sentimeetrit kõrgem senisest veebruarikuu maksimaalsest veetasemest. Tõus jätkub ka Oore hüdromeetriajaamas, kus eelmise aasta suurveeaegne veetaseme tipp on praeguseks ületatud nelja sentimeetriga.

Audru, Nurme ja Luguse hüdromeetriajaamades on kiire veetaseme tipp praeguseks saavutatud ja sarnase tasemega nagu nädal aega tagasi. Küll aga purunes ühe sentimeetriga senine Audru veebruarikuu maksimaalne veetaseme rekord – uus kõrgeim veetase 303 sentimeetrit üle graafiku nulli. Nurmes jäi senisest veebruari rekordist puudu üks sentimeeter. Ka Lõve, Luguse ja Leisi jõgedel saarte vesikonnas, Vääna jõel ja Kesk-Eesti väiksematel jõgedel kui ka Tarvastu ning Õhne jõel on veetase pööranud praeguseks langusele. Kloostrimetsa hüdromeetriajaamas on veetase langenud jääsulu taandumise tõttu.

Möödunud aastal tõid esimese suurvee kaasa jaanuarikuu sulailmad, kui ületati pikaajalised jaanuarikuu veetaseme maksimumid Korela, Taheva, Audru ja Nurme hüdromeetriajaamades.

Ilmaprognoos lubab sula jätkumist ning jõgedesse liigub lähipäevadel vett juurde.