Ministeerium: riigieelarve jääb tänavu üle 3 protsendiga miinusesse (1)

«Koalitsioonileppe otsused parandavad eelarveseisu, kuid valitsussektori eelarvepuudujääk jääb siiski sügavaks kriisiaastatel tehtud otsuste ja uute püsikulude tõttu. Esimese poolaasta tugeva maksulaekumise mõjul väheneb käesoleva aasta defitsiit kevadise prognoosiga võrreldes siiski 1 protsendi võrra SKPst, jõudes 1,3 miljardi euroni ehk 3,3 protsendi SKPst, kirjutavad ministeeriumi analüütikud suvises majandus- ja rahandusprognoosis.

Värske prognoosi järgi kujuneb järgmisel aastal struktuurseks puudujäägiks 1,3 protsenti SKPst, 2025. aastal 3,2 protsenti, 2026. aastal 3,7 protsenti ning 2027. aastal 4,3 protsenti SKPst.

Analüütikud märgivad, et püsivalt suur puudujääk kasvatab võlakoormust kiires tempos. See toob kaasa intressikulu hüppelise suurenemise 1 protsendini SKPst 2027. aastaks, mis omakorda halvendab võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks. Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.

Valitsussektori võlakoormus suureneb rahandusministeeriumi hinnangul tänavu 19,4 protsendini SKPst. Kasvades järgmisel aastal 21,8 protsendini SKPst ning aastateks 2025–2027 prognoositakse vastavalt 25-protsendist, 27,6-protsendist ja 30,4-protsendist võlakoormust.

Maksukoormus on samal ajal alaneva trendiga vaatamata maksutõusudele osaliselt käibemaksu tasumise aeglustumise ja heitekvootide müügitulu vähenemise tõttu. Maksukoormust vähendab ka maksuvaba tulu tõstmine ja kõigile vanaduspensionieast noorematele ühtse maksuvaba tulu kehtestamine.

Tänavuseks maksukoormuseks prognoosib ministeerium 33,3 protsenti SKPst, järgmisel aastal 33,4 protsenti, 2025. aastal 32,4 protsenti, 2026. aastal 32,8 protsenti ning 2027. aastal 32,7 protsenti SKPst.