Swedbank prognoosib Eestile tänavu kaheprotsendilist majanduslangust (1)

2024. aasta majanduskasvu prognoosi langetasid panga analüütikud aga 2,3 protsendilt 2 protsendile. 2025. aastaks prognoosib pank aga 3-protsendist majanduskasvu, selgub äsja avaldatud Swedbank Economic Outlookist.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu Swedbanki hinnangul mulluse 19,4 protsendi tasemelt 9,8 protsendile. Tuleval aastal aeglustub prognoosi järgi inflatsioon aga 4,3 protsendile ning 2025. aastal 2,4 protsendile.

Töötus tõuseb tänavu prognoosi järgi 6,5 protsendini ning järgmisel aastal 6,7 protsendini, ent langeb ülejärgmisel aastal 5,4 protsendile. Palgad kasvavad tänavu keskmiselt 11,2 protsenti, tuleval aastal 7,8 protsenti ning 2025. aastal 7,4 protsenti.

Maailmamajanduse väljavaade ei näita panga hinnangul lähiajal paranemist. Erinevate riikide majandus ja tööturg on näidanud seni vastupidavust eelnevate aastate majandusšokkidele, ent panga hinnangul maailmamajanduse kasv sügisel aeglustub ning kandub edasi ka järgmisesse aastasse. Tõenäoliselt ei ole veel ilmenud ka kõrgete intressimäärade kogu mõju majandusele. Jätkuvalt halveneb tööstussektori väljavaade, samuti on nõrgenemas teenuste sektor.

Euroala majanduskasv on aastases võrdluses aeglustumas. Tööturg püsib aga Swedbanki hinnangul tugev ja tänu inflatsiooni aeglustumisele on majapidamiste ostujõud hakanud paranema. Vaatamata sellele on ekspordinõudlus ja töötleva tööstuse käekäik halvenenud, ähvardades üle kanduda ka teistesse majandussektoritesse. Nii viitabki euroala ostujuhtide indeks kolmanda kvartali alguses üha nõrgenevale majandusaktiivsusele. Swedbanki prognoosi järgi suureneb euroala majanduse maht sel aastal vaid 0,5 protsenti ja järgmisel aastal 0,6 protsenti.

Maailmamajandus on olnud üle ootuste tugev

Vaatamata kiirele inflatsioonile ja intressimäärade jõulisele tõstmisele, on USA majandus olnud siiani üle ootuste tugev. Swedbanki prognoosi järgi USA majanduskasv aga aeglustub ning näitab eesolevatel kvartalitel ka lühiajalist langust. Kui USA majandus on seni üllatanud positiivselt, siis Hiina majanduskasv on pärast majanduse taasavamist jäänud alla ootuste. Nõrka tulemust on näidanud seal nii tööstussektor, eksport kui ka sisenõudlus. Lisaks jätkub madalseis kinnisvarasektoris, mis moodustab olulise osa Hiina majandusest.

Eesti majandus on aastases võrdluses languses juba alates eelmise aasta teisest poolest ja selle aasta esimesel poolaastal langus jätkus. Majanduse lähiaja väljavaade on vilets ja selle langusest taastumine tuleb tõenäoliselt aeglane. Sel aastal väheneb panga prognoosi järgi Eesti majandus püsivhindades kaks protsenti. Jooksevhindades majanduskasv sel ja järgneval kahel aastal küll jätkub, kuid see aeglustub alla pikaajalist keskmist.

Ka välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks. Sel aastal eksport püsivhindades väheneb ja järgmiseks aastaks prognoosib pank selle tagasihoidlikku kasvu. Ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime on halvenenud ja see võib pidurdada Eesti majanduse langusest väljumist.

Inflatsioon on samas kindla sammuga allapoole liikunud. Selle taga on peamiselt energia odavnemine ja eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Hinnakasvu piirab üha rohkem ka nõrgenenud nõudlus. Ekspordi, impordi ja töötleva tööstuse tootjahinnad on läinud juba langusesse ning ehituse hinnakasv pidurdub. Kuigi pank prognoosib järgmisel aastal inflatsiooni aeglustumist, annab planeeritud maksupakett hinnakasvule veidi hoogu. Tarbijahindade kasv taandub selle aasta lõpuks 5 protsendi lähedale ja keskmiselt tõusevad hinnad sel aastal 9,8 protsenti. Järgmisel aastal peaks inflatsioon aeglustuma 4,3 protsendini ja ülejärgmisel aastal 2,4 protsendini.

Kuna lisandväärtuse kasv jooksevhindades aeglustub, tuleb ettevõtetel piirata tööjõukulude suurenemist, et hoida ära kasumlikkuse suuremat langust. Eelmise ja selle aasta kahekohaline nominaalne palgakasv küll edaspidi aeglustub, kuid see jääb vähemalt lähiaastatel tugevaks. Kui sel aastal kasvab keskmine palk 11,2 protsenti, siis järgmisel aastal aeglustub see Swedbanki prognoosi järgi 7,8 ja ülejärgmisel aastal 7,4 protsendile.

Koos inflatsioonist kiirema nominaalse palgakasvuga, on keskmine reaalpalk tõusma hakanud. Panga hinnangul suurendab see mõningase viitajaga ka eratarbimist. Samas, koroonakriisi ajal ja pensionireformiga kogunenud erakordselt suurte hoiuste kasv on aeglustunud ja inflatsiooni arvestades on need kukkunud tublisti alla pandeemiaeelset kasvutrendi. Samuti on taas suurenenud tähtajaliste hoiuste osakaal. Nii toetavad hoiused tarbimist varasemast vähem. Eratarbimise maht selle aasta kokkuvõttes langeb. Järgmisel aastal tarbimise maht küll suureneb, kuid selle kasv jääb allapoole pikaajalist keskmist, ootab Swedbank.

Vaatamata pikemat aega kestnud majanduslangusele, on Eesti tööjõuturg panga hinnangul siiski hästi vastu pidanud. Hõive, mis on juba niigi ajalooliselt suurim, peaks sel ja ka järgmisel aastal suurenema, kuid samas aeglustub selle kasv. Kõrge tööhõive, struktuurse tööjõupuuduse ja jooksevhindades majanduskasvu jätkumise tõttu ei tõuse panga hinnangul töötusemäär kõrgele. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine töötusemäär sel aastal 6,5 protsendini, järgmisel aastal 6,7 protsendini ja langeb 2025. aastal 5,4 protsendini.

Laenude tasumisega probleeme üldjuhul pole

Tugeva tööturu ja jõulise palgakasvu juures on majapidamised saanud siiani hästi hakkama tõusnud intressimääradega. Tähtajaks tasumata laenude osakaal krediidiasutuste kogu laenuportfellist on jätkuvalt väga väike. Kõrged intressimäärad on majandusele tervikuna küll suur lisakulu, kuid nende negatiivne mõju majanduskasvule on väiksem kui liiga kiirel inflatsioonil. Samas on intressimäärade tõusu mõju nii Eesti kaubanduspartnerite kui ka Eesti majandusele suurenemas.

Nõrk nõudlus, majanduslangus, halvenenud kindlustunne ja tõusnud intressimäärad on vähendanud investeeringuid. Majapidamiste ja ettevõtete uute laenude maht väheneb ning nende laenujäägi kasv on eelmise aasta erakorraliselt kiire tempo juurest aeglustunud.

Tööstusettevõtete investeeringuid hoiab tagasi ka tootmisvõimsuste rakendatuse oluline vähenemine. Vaatamata sellele plaanivad tööstusettevõtted Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi sel aastal investeeringuid suurendada, et hoida või parandada kasumlikkust. Ettevõtted peavad investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse, et püsida konkurentsis või suurendama oma konkurentsivõimet, kui nõudlus paranema hakkab. Nii peaksid järgmisel aastal investeeringud taas suurenema.