Hiina majandus kisub aina enam kiiva

Kinnisvaraturult tuleb aina hädasignaale. Hiina suur kinnisvaraarendaja Country Garden teatas nädalavahetusel, et nende Mandri-Hiinas kaubeldavate vähemalt kümne erineva võlakirjaemissioonis välja lastud võlakirjadega kauplemine on peatatud. See järgnes läinud nädalal kahele USA dollarites võlakirjadele intressi maksmata jätmisele.

Ettevõtte võlast ligi pool on USA dollarites kõrge intressimääraga, leidsid Goldman Sachsi analüütikud. Nad kardavad, et võlaprobleem võib üle kanduda ka investeerimisjärgu reitinguga võlakirjadega kinnisvaraarendajatele, kellest enamik on riigiettevõtted.

Hiina majanduses on enamik inimeste varandusest kinnisvaras, mis on üha kasvavalt murede allikaks ja võib tõmmata kaasa kogu majanduse. Hiina on kinnisvarast ülimalt sõltuv. Kinnisvara panus moodustab umbes 30 protsenti Hiina majanduse kogutoodangust, kuid Lõuna-Koreas ja Jaapanis on see alla 20 protsendi.

2020. aastal alustas Hiina võitlust kinnisvaraarendajate kasvu suure sõltuvusega laenudest. Kuigi Hiina võimud on viimastel kuudel seda poliitikat õgvendanud, pole elavdamismeetmetega välja tuldud.

«Juulikuised laenuandmed näitavad, et kinnisvarasektori allakäik jätkub, lisaks lisab ebakindlust aina halvenev geopoliitiline olukord,» ütles Nomura Hiina peaökonomist Lu Ting. «1990ndatel maksid Jaapanis ettevõtted võlga väiksemaks, et nende ellujäämise võimalused paraneks. Tänases Hiinas on nii ettevõtted kui eraisikud vähendanud laenude võtmist, kuna neil puudub usaldus ja kindlustunne.»

Juulis kukkus uute jüaanis väljastatud laenude võtmine juuniga võrreldes 89 protsenti, 345,9 miljardi jüaani ehk 47,6 miljardi dollarini. Reutersi küsitletud analüütikud ootasid 800 miljardi jüaani väärtuses uute laenude andmist, vahendab CNBC.

Nii nõrka uuslaenude andmist ei mäletata hilisemast ajast kui 2009. aasta lõpust.

Kui keskpank ei kärbi septembri lõpuks intressimäära, kasvab risk, et Hiinal jääb täitmata selle aasta viieprotsendine majanduskasvu eesmärk.