Enefit Greeni teise kvartali tulemus on väga nõrk, elektritootmine polegi kullalauk (2)

Kompanii käive vähenes vaid 11,9 protsenti, 36,6 miljoni euroni.

«Mullune pidurdamatu energiakandjate hinnaralli on pöördunud ja hinnatasemed on normaliseerunud, kukkudes aastaga Enefit Greeni peamistel koduturgudel pea kaks korda. Enefit Greeni arvutuslik teenitud elektrihind oli teises kvartalis 90 €/MWh (-29%),» ütles kommentaariks Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas. «Elektritootmisele ja -hindadele avaldasid regioonis olulist mõju madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ilmad, Olkiluoto-3 tuumajaama lõplik käivitumine ja naaberriikide hüdroelektrijaamade tugev toodang.»

«Arvestades elektritootmist- ja hindu mõjutanud tegureid jäid Enefit Greeni teise kvartali majandustulemused oodatust madalamaks. Oma jälje jätsid peamise tegurina langenud arvestuslik teenitud elektrihind, aga ka nõrkadest tuuleoludest tingitud oodatust väiksem elektritoodang ning kasvanud püsikulud, lausus ta. «Kuigi uued ehituses olevad tuule- ja päikesepargid andsid 56 gigavatt-tunnise täiendava panuse langes meie teise kvartali elektritoodang siiski 2% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Püsikulude kasvu vedasid arendustegevus ja sellega seonduvad üld- ning juhtimiskulud – muuhulgas tööjõukulud ja uuringute ning konsultatsioonide kulud. Planeeritud püsikulude kasv on mõeldud toetama meie pikaajalise kasvuplaani elluviimist. Kvartali puhaskasumile avaldas teises kvartalis täiendavat negatiivset mõju dividendide väljamaksega seotud tulumaksu kulu kasv.»

Hinnaväljavaade sügisele ja talvele sõltub paljuski sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb ja milliseks kujuneb CO2 hind. Nõudluse katmiseks on süsteemsel tasandil endiselt puudu taastuvelektrijaamu ja Baltikumi piirkond suuresti sõltumas impordist. Prognoosid näitavad, et keskmised elektrihinnad peaksid jääma teisel poolaastal kõrgemale tasemele kui teises kvartalis.

«Enefit Greenil on väga selge kasvuplaan aastani 2026. Käesoleva aasta esimese kuue kuuga oleme investeerinud tootmisvõimsuste kasvu ligi 166 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes pea kolm korda enam,» ütles ta. «Uute investeerimisotsuste tegemisel lähtume turuolukorrast ja seatud investeerimiskriteeriumitest, et tagada vajalik kapitalitootlus. Teisel poolaastal on tähtis hoida tootmisvarade kõrget töökindlust, et saavutada võimalikult kõrge elektritoodang sügis- ja talvekuudel.»