Eneseabi ekspert: tehke rahaga rahu ja saage temaga sõbraks

Ken oli 29-aastane, kui ta läks esimest korda pensionile, et tervitada oma vastsündinud tütart. Sel ajal arvas ta, et on töötamisega lõpparve teinud. Ken omas konsultatsiooni- ja raamatupidamisettevõtet, mis oli niivõrd edukas, et võimaldas tal ettevõtte sulgeda ja veeta aega oma äsja ilmavalgust näinud silmateraga. Siis ta veel ei aimanud, et tema «teine» karjäär, mis hakkab edaspidi mõjutama miljoneid inimesi, oli alles algamas. Täna nimetab Ken end kirjanikuks, motivatsioonikõnelejaks ja raharavitsejaks.

Kui Ken oli viieaastane, hakkas isa talle raha kohta teadmisi jagama. Seetõttu hakkas ta juba noorena märkama erinevust «õnneliku raha» ja «õnnetu raha» vahel.

Ken on seisukohal, et kui inimesed teaksid rahast rohkem, ei oleks neil raha pärast nii palju stressi. Keni avaldatud teoste seas on raamat pealkirjaga «Õnnelik raha», mis on tõlgitud 32 keelde ning on ilmunud ka eesti keeles. Ken kirjeldab «õnnelikku raha» asjana, mis teeb inimesi rõõmsaks, paneb naeratama ja tundma soojust, kui nad seda saavad ja kulutavad. Selline raha on näiteks annetused, heategevus, kingitud raha ja muu taoline.

Ravimata rahahaavade tagajärjed

«Õnnetu raha» on vastupidi näiteks raha, mis tuleb töökohast, mis inimesele ei meeldi, maksud, mida ollakse sunnitud maksma, varguse/pettuse teel saadud raha või stressi tõttu makstud raha.

«Paljud inimesed on raha oma elu jooksul kuritarvitanud. Näiteks kui inimene kaotab rahakoti, tekib tal süütunne ja stress kaotatud raha pärast. Ühtlasi on inimestel vajadus oma rahakoti sisu teistega võrrelda, mis võib tekitada erinevaid emotsioone, näiteks häbi või kadedust,» jutustas Ken.

Kõik inimesed peaksid endalt küsima, mis suhe neil rahaga on, rõhutas Ken. «Kas ollakse raha ori, kas üritatakse raha kontrollida või ollakse rahaga sõber,» nimetas Ken variante ja soovitas soojalt proovida viimast varianti. Inimesed on raha tõttu elus äärmiselt piiratud, näiteks ei saa nad raha puudumise tõttu alustada ettevõtet, ei saa kolida või reisida ja see loetelu jätkub, mistõttu on rahahaavade ravimine Keni sõnul tähtis.

Ravimata rahahaavad tekitavad mitmesuguseid probleeme: ületeenimine – kui inimesel on piisavalt raha, aga proovitakse aina enam teenida, liigne säästmine, liigne kulutamine, liigne muretsemine ja kõige tagajärjel tuimaks muutumine. Keni sõnul teenib ta sõber kolm miljonit dollarit aastas, kuid muretseb siiski raha pärast ehk see mentaliteet on lõputu.

«Rahahaavade ravimine parandab inimeste elu,» sõnas Ken ja lisas, kuidas inimestel on rahahaavade ravimise tulemusel rohkem vabadust ja vähem stressi. Keni sõnul ei loe, kui palju inimene teenib, vaid milline on tema mõttelaad.

Ken Honda neli nõuannet rahahaavade ravimiseks

• Aktsepteeri, et sinu suhe rahaga ei ole su vanemate ega vanavanemate süü. On suur võimalus, et su vanemad ei teadnud nooremana väga palju rahast. Kellegi süüdistamise asemel tuleb hakata tööd tegema iseendaga.
• Teadvusta, et paranemine tuleneb mõistmisest ja andestamisest. Väiksena ei mõistnud sa, miks sa ei saanud mõnd soovitud mänguasja. Keni hinnangul ei julge paljud vanemad enamasti lapsele otse öelda, et neil pole piisavalt raha, mistõttu arvab laps, et ta pole seda mänguasja väärt ehk et see on tema jaoks liiga kallis ja ta peab millegi nimel rohkem vaeva nägema. Tõsiasi on aga tihti see, et kui vanematel oleks olnud piisavalt raha, oleksid nad valmis lapsele rohkem soovitud asju ostma.
• Mine mõtetes oma mälestustesse, anna andeks oma vanematele ja tunne kaastunnet.
• Andesta samuti endale. Kui sa olid väike, siis käitusid nii hästi, kui sel ajal suutsid. Tagantjärele võib tunduda rumal, et tahtsid üle kõige endale maastikuratast, kuid tegelikult oli see sel hetkel lapse siiras soov.

Ken jagas lugu minevikust, kui ta tahtis küsida isalt luba, kas ta saaks välismaale õppima minna. Ta ei julgenud aga isalt küsida, sest ema oli talle öelnud, et küsi siis, kui isal on hea tuju. Aga seda hetke ei tulnud, sest isal oli probleeme alkoholiga. Seega oli Ken äärmiselt kade sõprade peale, kes said välismaale minna.

«Kadeduse juhtimist ja haldamist tuleb õppida ja juhtida,» sõnas Ken ja lisas, et inimesed eitavad sageli kadedust, mis paneb neid omakorda võltsilt käituma ja tekitab halba energiat. Ken toonitas, et on oluline mõista kadedust, sest see on inimese loomuses, ja osata endale andestada, kui oled oma lähedaste peale kade.

«Raha võib tekitada nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone ja meil on võimalik valida, milliseid emotsioone me tunneme – korraga on võimalik aga tunda vaid ühte emotsiooni,» selgitas Ken. Ühtlasi esitas Ken publikule küsimuse, kui raha oleks loom, siis mis loom see oleks. Vastusevariante tuli rahva hulgast ohtralt – kotkast kilpkonnani. Ühtlasi kirjeldas Ken raha kui energiat. «Raha saab vahetada paljude asjade vastu ja raha voolab sinna, kus ka energia hästi voolab,» sõnas kirjanik.

Ken võttis jutu kokku, rääkides põgusalt raha emotsionaalsest intelligentsusest ja selle tähtsusest. Ta tõi välja neli põhimõtet, kuidas olla raha suhtes emotsionaalselt intelligentne:

• Võta raha hästi vastu.
• Naudi raha, samal ajal seda hinnates.
• Usalda rahavoogu ehk raha liikumist.
• Jaga raha hästi.

Lõpetuseks viskas Ken õhku küsimuse, mida tuleks kõigil endalt küsida: «Mida sa teed, kui oled rahaga rahu leidnud?».