Citadele pank avaldas, millal Balti riikide majandus tõenäoliselt taastub

Āboliņš kirjutas Baltikumi majandusülevaates, et kuigi euroala majandus on sattunud väikesesse majanduslangusesse ning sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes kahel järjestikusel kvartalil 0,1 protsenti, on Euroopa suutnud vältida energiakriisi ja alates 2022. aasta suve lõpust on energiahinnad märkimisväärselt alanenud.

«2023. aasta on Euroopa majanduses alanud oodatust paremini ja võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga kasvas euroala SKP 2023. aasta esimeses kvartalis 1,3 protsenti. Nõrka nõudlust kaupade järele ja laenude vähenemist on edukalt kompenseerinud tugev kasv teenindussektoris ning alates sügisest 2022 on majanduskasvu prognoosid nii eurotsoonis kui ka USA-s paranenud,» ütles Āboliņš, ent tõdes, et Baltimaades on 2023. aasta alanud kerge majanduslangusega.

«Võrreldes eelmise aastaga suurenes SKP 2023. aasta esimeses kvartalis Lätis 0,8 protsenti, samal ajal kui Leedus ja Eestis vähenes SKP vastavalt 3,2 ja 2,5 protsenti. Pandeemiaajastu suur ülemaailmne nõudlus kaupade järele on lõppenud, tootmis- ja tarneahelad on normaliseerunud ning intressimäärade tõus on järsult jahutanud Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi eluasemeturge. Selle tulemusena on ekspordinõudlus vähenenud ja töötleva tööstuse toodang on langustrendis,» ütles Āboliņš ja lisas, et samal ajal jätkub kiire kasv teenindussektoris ning 2023. aasta esimeses kvartalis kasvas Balti riikide teenuste eksport võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 15 protsenti.

Intressimäärade tõus on Āboliņši sõnul aga aeglustanud eluasemeturgu ja laenuandmist. «Intressimäärade kiire tõus 2022. aasta kevadest mõjutab üha enam eluasemeturgu ja ehitussektorit Balti riikides. Alates 2022. aasta keskpaigast on uute väljastatud hüpoteeklaenude maht Balti riikides vähenenud 15–30 protsenti. Eluaseme taskukohasus on vähenenud ja kinnisvaratehingute arv alanenud, kuid laenumaksete distsipliin Baltikumis on endiselt hea ja viivislaenude osakaal väike,» tõdes ökonomist ja lisas, et 2022. aastal tõusid eluasemete hinnad Balti riikides keskmiselt 20 protsenti, kuigi viimastel kuudel on üha enam märke, et eluasemete hinnad on stabiliseerunud.

Inflatsioon Balti riikides langeb kiiresti, kuid hinnasurve on endiselt suur. «Tarbijahindade järsu tõusu periood on lõppenud ja alates aasta algusest on inflatsioon Balti riikides langenud peaaegu 20 protsendilt veidi üle 10 protsendile maikuus. Suur küsimus on, millal ja kas hakkavad toiduainete hinnad langema, nende tõus jätkus 2023. aastal, hoolimata töötlemata toiduainete ja energia hindade langusest maailmaturgudel,» möönis Āboliņš.

Toit on kallinenud kiiremini kui mujal maailmas

Viimase kahe aasta jooksul on toiduainete hinnad Baltikumis kasvanud palju kiiremini kui mujal Euroopas või maailmas. «Kui energiahinnad normaliseeruvad, on võimalik ka toiduainete hindade ulatuslikum langus. Samal ajal kasvavad Baltikumis toidu ja energiaga mitteseotud hinnad jätkuvalt rohkem kui 10 protsenti aastas, mis näitab, et inflatsioon ei ole enam seotud ainult väliste kuluteguritega ja on oht, et see võib muutuda püsivaks. Keskmine palk Balti riikides on 2023. aasta esimeses kvartalis kasvanud eelmise aastaga võrreldes 12–13 protsenti,» sõnas Āboliņš.

Balti regiooni majanduskasv 2023. aastal on Āboliņš sõnul ebatõenäoline, ent Balti regioonil on õnnestunud vältida halvimaid energiakriisi stsenaariume ja energiahinnad on oluliselt langenud.

«Samas on olukord majanduses endiselt väga ebakindel. Aprillis ja mais on Balti riikide majanduslik meeleolu taas halvenenud, töötleva tööstuse nõudlus on endiselt nõrk ning tootmismahtude vähenemine jätkub tõenäoliselt kuni aasta lõpuni. Lisaks on kiire inflatsioon vähendanud kodumajapidamiste ostujõudu ja hoolimata kiirest palgatõusust on jaemüügi maht veidi vähenenud. Inflatsioon võib Baltimaades 2023. aastal olla ligikaudu 9–9,5 protsenti ja aasta teisel poolel hakkab kodumajapidamiste ostujõud taas kasvama,» ütles ökonomist ja lisas, et Balti regioonis taastub positiivne majanduskasv tõenäoliselt siiski alles 2024. aastal.