Luminor: Euroopa Keskpank peaks intressimäärasid veelgi tõstma

Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas 15. juunil tõsta kolme ECB baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra. "Osaliselt on rahaturud selle keskpanga intressimäära tõusu juba oma pikemaajalistesse intressimääradesse arvesse võtnud, kuid koos tänase otsusega tõuseb lähinädalatel ka Euribor," kommenteeris Uusküla.

2021. aasta ja suur osa 2022. aastast läksid ökonomisti sõnul mööda kiireneva inflatsiooni tingimustes, kõige suurem hinnatõus euroalal toimus 2022. aasta esimesel poolaastal. Samas on hinnatõusu olukord olnud stabiilne alates eelmise aasta oktoobrist, alates millest on euroala hinnad kuust-kuusse kasvanud enamvähem viie protsendi tempos. «Hinnatõusutempo jõudis aasta alguses ühe kvartali jooksul välja peaaegu 2 protsendile, sest energiahindade alanemine jõudis tarbijahindadesse. Koguhinnatõus on alanemiskursil,» märkis ta.

Järgmise aasta jooksul on Uusküla sõnul oodata euroalal 4–5 protsendi suurust hinnatõusu. «Pangad Eestis pakuvad aastase tähtajaga hoiusemäära, mis on hinnatõusuootusega sarnane. Ehk raha tähtajalisel hoiusel hoides saab aastapärast sama palju kaupa osta kui täna. Enam ei kaota raha hoiusel väärtust. Laenuandjana ei maksa laenuandmisele peale,» lausus ökonomist.

Ta selgitas, et eelmiste hinnatõusudega võitlemise perioodide rusikareegeli kohaselt peaksid intressimäärad kasvama 1,5–2-kordselt võrreldes hinnatõusuga. Ehk siis varasemalt on keskpank tõstnud iga lisandunud protsendipunkti kohta tõstetud intressimäära 1,5–2 protsendipunkti võrra. «Tänases päevas tähendaks see intressimäära, mis ületaks 6 protsendi taset. See on ka USA intressimäära tõenäoline tase aasta teises pooles. Praegune euroala rahapoliitika on võrreldes varasema tegevusega jätkuvalt märksa leebem,» ütles Uusküla.

«Näiteks Rootsi keskpank näitab oma intressimäärade tulevikuplaane ning hoolimata sellest, et majanduses on langus ja inflatsioon ei ole kiirenenud, on nemad oma intressimäärade plaani ülespoole korrigeerinud.»

Kui keskpank intressimäära nii kõrgele ei tõsta, siis võrreldes eelmiste hinnatõusuga võitlemiste perioodidega teeb ta seda märksa aeglasemalt. «Küsimus on selles, kas teha majanduslikult korraks valusam, kuid kiirem lõpp inflatsioonile, või siis lasta hinnatõusul jätkuda ning saada inflatsioonist lahti keskmiselt vähemvalusa, kuid selle-eest pikema kannatuste aja jooksul,» nentis ökonomist.

Kuna Euroopa Keskpank ise ei ole veel kommenteerinud edasisi samme, ei ole Uusküla sõnul teada, mida euroala keskpankade juhid mõtlevad. «Näiteks Rootsi keskpank näitab oma intressimäärade tulevikuplaane ning hoolimata sellest, et majanduses on langus ja inflatsioon ei ole kiirenenud, on nemad oma intressimäärade plaani ülespoole korrigeerinud,» tõi ta välja.

Ametlikult seab Euroopa Keskpank eesmärgiks koguinflatsiooni kontrolli all hoidmist. «2021. aastal jätsid nad aga koguinflatsiooni tõustes intressimäära tõstmata, sest ütlesid, et nad sellest päriselt ei hooli. Selle asemel ütlesid, et nad vaatavad hoopis selle hinnatõusu poole, kust välja võetud energia ja toiduga seotud kulud ehk on seadnud eesmärgiks alusinflatsiooni,» sõnas ökonomist.

Järgmistel kuudel on koguinflatsioon alanemas, kuid alusinflatsioon püsib tema sõnul jätkuvalt kõrge. «Nii võime näha taaskord rahapoliitikat, mis pole otseselt seotud koguhinnatõusuga, mida keskpank justkui peaks järgima. See on teinud neile rahapoliitikast rääkimise väga keeruliseks ning pannud nad kahvlisse – kas öelda, et eesmärk on teine kui ametlikult lubatud või jätkatakse senise seletusega, mis pole üks-ühele ametliku eesmärgiga seotud. Kumbki pole lihtne olukord,» nentis Uusküla.