Erilised osakesed aitasid vabaks saada raskest haigusest

Sclerosis multiplex ehk hulgiskleroos on ravimatu autoimmuunhaigus, mille põhjustavad organismi enda immuunrakud, mis ründavad ekslikult närve. Seisund mõjutab umbes kolme miljonit inimest kogu maailmas.

Hulgiskleroosi puhul ei taju efektor-T-rakud, mille ülesanne on esimestena reageerida sissetungijate vastu, et närvirakkude jätkeid kaitsev rasvkest (müeliin) on normaalne organismi osa ja ründab seda. See põhjustab põletikku ja kahjustusi. Müeliinikahjustus häirib närviimpulsside ülekandumist keha ja aju vahel. Regulatiivsed T-rakud pärsivad aga autoimmuunhaiguste korral liigset põletikku.

Uues uuringus kasutasid John Hopkins Medicine'i teadlased hulgiskleroosisarnaste sümptomitega hiirtele mikroosakeste kaudu manustatud ravi, mis on kurnava haiguse raviks paljutõotav. Nende põhjendus oli lihtne: kui nad alistaksid «halvad» efektor-T-rakud «heade» regulatiivsete T-rakkudega, võib see takistada müeliiniümbrise hävitamist efektorrakkude poolt.

«Me töötasime välja meetodi kesknärvisüsteemi jõudvate T-rakkude tasakaalu nihutamiseks efektoritest regulatoorseteks T-rakkudeks ehk T-regideks, mis moduleerivad immuunsüsteemi ja takistavad autoimmuunreaktsioone,» ütles Giorgio Raimondi, üks uuringu kaasautoritest.

Teadlaste meetod hõlmas biolagunevate polümeersete mikroosakeste süstimist hiirte lümfikoesse, et anda kolme peamist raviainet. Esimene oli kahe valgu kooslus: interleukiin-2, mis stimuleerib T-rakkude tootmist ja kasvu, ja antikeha, mis blokeerib teatud seondumisalasid, kuid optimeerib neid regulaator-T-rakkude jaoks. Teine oli molekul, mille pinnal oli «esitatud» müeliini valgu fragment (peptiid), mis valib välja müeliinispetsiifilised regulatiivsed-T-rakud, mis kaitsevad närviraku katet. Ja kolmandaks ravim rapamütsiin, immunosupressant, mis vähendab efektor-T-rakkude arvu.

Lümfisüsteem on osa immuunsüsteemist, suurest veresoonte, sõlmede, elundite ja kudede võrgustikust, mis hoiab kehavedelike taset kontrolli all ja kaitseb nakkuste eest. Vedelik, mida see kannab, niinimetatud lümf, sisaldab valgeid vereliblesid.

«Me süstime laetud mikroosakesi lümfikoe lähedale, et stimuleerida regulatiivsete T-rakkude tootmist ja kasvu ning hõlbustada nende liikumist kesknärvisüsteemi lümfisüsteemi kaudu,» ütles uuringu peamine autor Jordan Green. «Meie uuringutulemused näitasid, et kõigil meie hiirtel peatasid tegulatiivsed T-rakud müeliinivastaste efektorite autoimmuunse aktiivsuse, hoidsid ära närvi edasise kahjustamise ja andsid neile taastumiseks vajaliku aja.»

Leiud avaldasid teadlastele muljet.

«Kasutades seda teraapiat hiirtel, kes on aretatud hulgiskleroosiga inimeste haiguse modelleerimiseks, leidsime, et võime kiirendada regulatiivsete T-rakkude kasvu, vähendades samal ajal efektorite arvu, mille tulemuseks on hiirtel hulgiskleroosisarnaste sümptomite pöördumine 100 protsendil juhtudest. Veelgi põnevam, 38 protsenti paranes haigusest täielikult,» rääkis Raimondi.

Teadlased kavatsevad oma uudse mikroosakeste ravi tõhusust täiendavate uuringutega kinnitada, et lähitulevikus võidelda teise autoimmuunhaiguse, 1. tüübi diabeediga.