Heade mõtete linn. Käimla Vabadussõja monumendi jalamil (1)
/nginx/o/2022/06/06/14607288t1h3553.jpg)
2. juuni 2023, 14:33
End kultuuribaariks nimetav Tartu meelelahutuskoht Naiiv sai hakkama mitte just eriti kultuurse liigutusega, kui lasi oma 10. sünnipäeva pidustuste tarvis paigaldada kuivkäimla otse Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile.
Naiiv peab sel nädalavahetusel sünnipäeva nii oma ruumides kui kõrvalolevas Vabaduse puiestikus. Sama pargi keskel asub Vabadussõja monument Kalevipoeg, mille juurde tartlased tavatsevad tseremooniateks koguneda tähtsatel riigipühadel ja tähtpäevadel.
Reedel oli monumendi ette üles pandud lava. Lisaks seisis otse monumendi jalamil kuivkäimla. Kas selline kombinatsioon on ikka kultuurne ja austab Eesti vabaduse eest võidelnute mälestust?
Naiivi üks omanikest Martin Maatee kuulis käimla sobimatust asukohast Tartu Postimehelt. «Ma polnud sellest isegi teadlik. Eks me liigutame selle siis sealt ära. Artistidele pole eraldi tualetti vaja,» ütles ta.
Tartu kultuurivaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski avaldas arvamust, et eelseisva peo taristu selline paigutus ajaloolise mälestusmärgi juures ei saa olla vastuvõetav. «Tegelikult pole kogu see set-up sobilik. Nad teevad vastavalt meie juhistele muudatusi. Seal peetakse sellist üritust esimest korda ja eks nad ilmselt ei osanud kõigega arvestada,» kommenteeris Kaplinski.
Vabadussõja monument Kalevipoeg
Eesti ajaloo ühe tuntuima skulptori Amandus Adamsoni loodud Tartu Vabadussõja monument avati 17. septembril 1933.
Graniidist postamendil asetsev pronksist skulptuur kujutab Kalevipoega, kes toetub mõõgale.
Sammas eemaldati okupatsioonivõimude otsusega 1950. aastal, kuid et rahvas jätkas selle asukohta lillede ja küünalde toomist, paigaldati sinna 1952. aastal kirjanik Friedrich Reinhold Kreutzwaldi büst.
22. juunil 2003 avati skulptor Ekke Väli poolt vanade fotode alusel modelleeritud uus mälestussammas.