Ministeerium: riigihangete hindamisel on kavas uued põhimõtted

«Riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi müstilist. Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt,» märkis Põllu ministeeriumi blogis.

Ta tõdes küll, et seni on Eesti riigihangetes selgunud võitja valdavas osas madalaima soetushinna alusel, mis aastakümnete jooksul on olnud normaalsus ja justkui seaduseks kujunenud reegel. Ka praegu ei ole Põllu kinnitusel plaan keelata madalaima hinna põhjal parima pakkumuse väljaselgitamist, vaid anda võimalus toetada ka muude riigile oluliste valdkondade arengut või vähemalt vähendada kahjulike mõjude tekkimist. «Madalaim hind on endiselt kasutatav kriteerium, kui kvaliteedi tase on paigas, kuid see ei peaks edaspidi olema üks ja ainus hindamiskriteerium,» toonitas ta.

Põllu lisas, et strateegilisi suundi saab samas rakendada mitte ainult uute hindamiskriteeriumide kasutusele võtmisega, vaid kehtestada võib ka vastavaid kvalifitseerimistingimusi, nõudeid pakkumusele või hoopis lepingu täitmise tingimusi.

«Keskkonnaküsimused, sotsiaalsed probleemid ja muu ei pea olema valdkonna eest vastutavate asutuste ainumure. Kui paneme erinevate asutuste nõu ja jõu kokku, saame oste tehes mõjutada olulist osa meie majandusest ja ühiskonnast. Saame suunata ettevõtjaid pakkuma ühiskonnale keskkonnasõbralikumaid, sotsiaalseid probleeme vähendavaid, aga ka uuenduslikke lahendusi. Kõik need trendid on tegelikult maailmas, isegi meie lähiriikides, olemas ja levivad üsna jõuliselt. Kui ettevõtjad saavad kogemuse Eesti riigihangetes, on neil võimalus samu tooteid ja teenuseid pakkuda konkurentsivõimeliselt ka teistel turgudel,» selgitas Põllu.

Ta tõdes siiski, et asja või teenuse soetushind võib edaspidi riigihankes minna lühiajalises plaanis mõnevõrra kallimaks. Teisalt võib see Põllu sõnul vähendada kulutusi, mida tuleks hiljem teha keskkonna- või sotsiaalprobleemide vähendamiseks. «Sama kehtib uuenduslikkuse kohta – innovaatilised lahendused vähendavad pikemas perspektiivis riigi kui terviku kulusid või hoiavad kokku meie tööaega,» lisas ta.

Samuti võib Põllu sõnul uusi nõudeid rakendades kaasneda mõningane vaidlustuste arvu suurenemine, samas näitab statistika, et vaidlustatud hangete arv on aastaid olnud madal – näiteks 2022. aastal 1,5 protsenti. Isegi kui vaidluste hulk ajutiselt kasvab, jäävad tema hinnangul selle tõttu venima siiski vähesed hanked.