Keelenõukogu uuris Setomaal seto keele kasutust igapäevaelus (2)

LEPM
Copy
Kindral Reegi majas toimunud arutelu tulemusel esitab keelenõukogu soovitused valitsusele lõunaeesti keelte arengu ja säilitamise osas.
Kindral Reegi majas toimunud arutelu tulemusel esitab keelenõukogu soovitused valitsusele lõunaeesti keelte arengu ja säilitamise osas. Foto: Arvo Meeks

Eesti keelenõukogu viibis väljasõiduistungil Setomaal Värskas, et saada ülevaade seto keele kasutusest igapäevaelus ja seto keele hoidjate tegemistest.

Kindral Reegi majas toimunud arutelu tulemusel esitab keelenõukogu soovitused valitsusele lõunaeesti keelte arengu ja säilitamise osas.

Keelenõukogu külastas Värska lasteaia setokeelset õuesõpperühma, vallavanem Raul Kudre selgitas laiemalt Setomaa haridusasutuste ja seto keele kasutamise olukorda.

Seto Instituudi juht Ahto Raudoja tutvustas instituudi keele- ja kirjastamisalast tegevust ning Võro instituudi juht Rainer Kuuba rääkis võro keele hetkeolukorrast ja instituudi tegemistest.

Seto Kongressi peavanem Rein Järvelill tutvustas seto keele arengustrateegiat ja oma tegevust rahvusvahelise põliskeelte dekaadi juhtrühmas.

Pärastlõunase arutelu juhatas sisse Liina Lindströmi ettekanne seto ja võro keele sotsiolingvistilisest olukorrast. Edasise arutelu käigus leppis keelenõukogu kokku edasise tegevusplaani lõunaeesti keelte alalhoidmise, arendamise ja kasutamise soodustamiseosas.

Nõukogu pidas oluliseks lõunaeesti keelte õigusliku staatuse küsimuste lahendamist, riiklikes registrites keelevaliku võimaluse tagamist, põliskeelte aastakümne riikliku tegevuskava koostamist, lõunaeesti keelte õppe tagamist piirkondlikes haridusasutustes ning vastavate õpetajate ja õppematerjalide ettevalmistamist, kõrgharidusega keelespetsialistide ettevalmistamist lõunaeesti keelte uurimise, hoidmise ja arendamise tagamiseks ning keeletehnoloogiate arendamist selliselt, et need tagaks võro ja seto keele kasutuse uutes keeletehnoloogilistes lahendustes.

Just seto keele osas on suuremad väljakutsed, sest puudub ISO standardile vastav keelekood ja digitaalne keelekorpus on väiksem.

Eesti keelenõukogu on valitsust keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustav kogu, mis loodi haridus- ja teadusministeeriumi juurde 2001. aastal.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles