Michal: prügiladustustasu tuleb tõsta (2)

Eestit ähvardab 2025. aastal Euroopa prügitrahv, sest Eesti pole suutnud jäätmete ringlusesse võtmise taset kergitada kõrgemale ühelt kolmandikult, kuigi on kokku lepitud, et ringlusesse võetakse 55 protsenti jäätmetest.

«Euroopa Liidu prügitrahv Eestile on võimalus, mitte kindel ja saabuv asi,» ütles Michal ERR-ile. «Püüaks ikka lahendada selle ära, et kui täna on jäätmete ringlusesse võtmine 30,4 protsenti ja kui peame 2025. aastaks tõstma selle 55 protsendini, siis selleks me juba astume samme. Põletamise, saastamise, ladestamise tasud – ma kaldun arvama, et neid on vaja. Ladestamise puhul neid tasusid tuleb tõsta.»

«Kai Realo kirjutas ühe loo, kus ta sellele ettevõtjana viitas. Kui vaadata jäätmehierarhiat, siis kõige madalam järk on ladestamine, siis tuleb põletamine, siis tuleb ringlusesse võtmine ja kõige kõrgemal tasemel on jäätmete tekkimise vältimine. Kui jäätmeid saab odavamalt ära anda, siis mis mõtet on kallimalt nende tekitamist vältida? Ladestamise tasu on aastast 2015 püsinud sama. See võiks olla üks instrument. Teised oleks põletamise tasu ja plastimaks,» rääkis Michal.

«Sinna juurde kuuluvad ka eri nüansid, mis puudutavad inimeste usaldust selle süsteemi vastu, ja ettevõtjatel on kaalumisel ka rajada ringmajandust algatav plastitehas, mis töötleks ümber plasti ja annaks selle uuesti ringlusesse, rääkis Michal.

Tema kinnitusel tuleb Eestis 95 protsenti heidet maanteetranspordist. Automaks peaks suunama keskkonnasõbralikumale transpordikasutusele – seda ka linnades –, sest seal tekibki suurem osa CO2.