Briti kuninglikku peret seostatakse rangete reeglite ja protokollide ning kammitsetud jaheda olekuga, kuid neid saab siduda ka kirgede, emotsioonide, troonilt tõukamiste, vandenõude, võimuvõitluste, sõdade ja anarhiaga.

Inglise kuningakoja ajaloos saab tagasi vaadata pisiriikidega anglosaksi kuningateni, kuid esimene suur «staar» oli viikingitest põlvnenud Normandia hertsog William Vallutaja, kes võitis 14. oktoobril 1066 Hastingsi lahingus anglosakse ja sai Inglismaa kuningaks William I nime all, kirjutab Kanada CTV Television Network.

Ta krooniti 25. detsembril 1066 ehk 956 aastat tagasi Westminster Abbeys. Briti ajaloolaste sõnul oli ta isa Normandia hertsog Robert I (umbes 1000–1035), hüüdnimega Viljakas, kuna tal oli palju vallaslapsi, ja ema Herleve (umbes 1003–1050) ei olnud aadlik, vaid parkali tütar. Seega ei olnud ta «puhtatõuline», vaid sohilaps, kuna ta vanemate abielu oli morganaatiline.

Kommentaarid
Copy