Swedbank: palgasurve annab hinnatõusule hoogu juurde

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on samas mitmeid tegureid, mis inflatsiooni langust mõjutavad. «Näiteks eelmise aastaga võrreldes madalamad energia-, toorme- ja konteinerveo hinnad. See võtab omakorda vähemaks ka survet alusinflatsioonile,» märkis peaökonomist prognoosi kommenteerides.

Ta lisas, et inflatsiooni mõjutab ka keskpankade karmim rahapoliitika, mis vähendab nõudlust ning seeläbi mõjutab ka inflatsiooni pärssivalt. Seevastu on palgakasvu surve panga hinnangul püsiv ning annab inflatsioonile hoogu.

Vaatamata üldiselt positiivsele inflatsiooni väljavaatele prognoosib pank, et USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank tõstavad lähikuudel intressimäärasid veelgi. «Kuna USAs on inflatsiooni aeglustumine olnud märgatavam, võib Föderaalreserv olla esimene suurematest keskpankadest, mis intressimäärade tõusutsükli lõpetab. Euroopa Keskpank tõstab meie hinnangul intressimäärasid sel aastal veel kolmel korral 0,25 protsendipunkti, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 3,75 protsendini,» rääkis Mertsina.

Swedbanki nägemuse järgi hakkab Euroopa Keskpank majanduskasvu aeglustumise ning inflatsioonieesmärgini jõudmisega järgmisel aastal intressimäärasid langetama, samas tuuakse intressmäärasid alla väga kõrgelt tasemelt ja rahapoliitika mõju on nõudlust piirav veel pikemal ajal.

«Meie hinnangul jääb maailmamajanduse kasv sel ja järgmisel aastal nõrgaks. Euroalal algas aasta paremini kui seda varem ootasime. Teenuste sektor on tõestanud oma vastupidavust ning tööstuse tulemused üllatasid positiivselt. Rahapoliitika karmistamine on laenunõudlust euroalal aga vähendanud ja selle mõju jõuab reaalmajandusse viitajaga. Seetõttu peaksime seda majandusnäitajates nägema järgmistel kvartalitel,» selgitas peaökonomist. Swedbanki prognoosi järgi kasvab euroala majandus sel aastal vaid 0,4 protsenti ja järgmisel aastal 0,7 protsenti.

USAs on vähem töötuid kui kunagi varem

Järsem langus peaks Mertsina sõnul toimuma USAs. «USA majandus jätkas eelmisel aastal tugevat kasvu. Töötuse määr on ajalooliselt madal ning tarbimine on tugev vaatamata kõrgele inflatsioonile ja intressimäärade tõusule. Majanduskasv peaks aga aasta teisel poolel pöörduma languseks. Aasta kokkuvõttes kasvab USA majandus 1,2 protsenti, kuid see aeglustub järgmisel aastal 0,5 protsendini,» ütles Mertsina.

Hiina majandus on Swedbanki andmetel aga aasta alguses saanud sisse tugeva hoo. «Tänu koroonapiirangute kaotamisele prognoosime Hiina majandusele sel aastal kasvu kiirenemist 5,5 protsendini. Peamiseks kasvuveduriks saab tarbimine, mida on pea kolm aastat piirangutega vaos hoitud. Hiina majanduse avanemisest võidab ka turism üle maailma. Ühtlasi on näha taastumise märke Hiina kinnisvarasektoris. Prognoosile lisab aga ebakindlust geopoliitika ning USA ja veel osa riikide ekspordikontrollid Hiinale,» tõdes Mertsina.