JUHTKIRI ⟩ Eesti Energia jamade algpõhjus on valitsuse suhtumises (19)

EE on riigiettevõte, mida omaniku esindajana suunab ettevõtte üldkoosolek, milleks on vabariigi valitsuse rahandusminister. Rahandusminister nimetab ametisse ettevõtte nõukogu, kes jälgib, kas ettevõtte tegevus vastab omaniku ootustele ja eesmärkidele. Omaniku ootuste ja eesmärkide elluviimise eest vastutab ettevõtte tegevjuht koos juhatusega.

Kui nüüd selgus, et EE juhi Hando Sutteri lahkumistasu ulatub 300 000 euroni, millest 75 000 eurot on tulemustasu ja ülejäänu konkurentsikeelu kompensatsioon, siis hakkas ettevõtte üldkoosolek pahaselt sumisema, et kuskil mujal avalikus sektoris ei ole sedavõrd heldeid hüvitisi – isegi riigikogu liikmed saavad vaid kuue kuu töötasu mahus hüvitise, samas kui Sutter saab aasta mahus. Ja et hüvitisi tuleb vähendada, et sellega kehtestada mingigi standard, mis on avalikus sektoris kohane, mis mitte.

Selgus, et valitsusel on lahkuvale juhtkonnale ka hulk etteheiteid. Nii mõnegi etteheitega võib nõustuda, kuid asja juures on konks: ettevõtte nõukogu ja rahandusminister Annely Akkermann üldkoosoleku rollis on EE eelmise aasta eesmärkide saavutamise hinnanud heaks. Ja konkurentsikeeluga kaasnev hüvitise suurus lepiti omanikuga kokku juba siis, kui Sutter kunagi tööle asus. Nii tunduvad need etteheited praegu paljuski kiuslikud.

Eesti Energia peaks oma tegevuses lähtuma Eesti riigi ja ühiskonna vajadustest, mitte kasumijahist. Valitsuse asi on saavutada, et see tegelikult nii ka oleks.

Kriitikat põhjendades ütles peaminister Kaja Kallas tähelepanuväärsed sõnad, et Eesti Energia peaks olema osake Eesti riigist, aga mitte töötama sellele vastu. Postimees on oma juhtkirjades korduvalt rõhutanud, et EE kui strateegiline ettevõte peaks oma tegevuses lähtuma Eesti riigi ja ühiskonna huvidest, mitte kasumihuvist nagu eraettevõte.

Varem ei ole valitsused sellist mõtet väljendanud. Sutter on juhtinud EEd nagu eraettevõtet ning võtab selle mainimist komplimendi, mitte etteheitena. Ja teeb seda õigusega, sest valitsused ei olegi muud nõudnud. Kui see skandaal peaks muutma valitsuse suhtumist, siis on see kõik vägagi küünlaid väärt. Et me tulevikus ei peaks neid kasutama toa valgustamiseks iga kord, kui väljas on torm.

Kuid juurprobleem on selles, et valitsused ei ole tegelikult mõistnud või tahtnud mõista rahva omanikuootusi riigiettevõtetele laiemalt, olgu siis tegu postiteenusega, praamiühenduste või raudteega. Omaniku ootus on, et strateegilised ettevõtted tagaksid riigile ja ühiskonnale vajalikud teenused mõistliku hinnaga, mitte ei möllaks kasumijahil välisturgudel.

EE on riigiettevõtteist vaieldamatult kõige strateegilisem. Valitsuse asi on saavutada, et EE teeks seda, mida ühiskonnale ja riigile vaja. Juhtkonna vahetuse hetk on selleks parim.