Liina Lanno: õõva tekitas teadmine, et Lille Kodu töötajad olid ühed paremini koolitatud inimesed (3)

Alexandra Saarniit
, ajakirjanik
Copy
Liina Lanno.
Liina Lanno. Foto: Meelis Meilbaum

AS Hoolekandeteenused juhatuse esimees Liina Lanno selgitas, mida nad on teinud selleks, et vägivald erivajadusega inimeste vastu enam kunagi ei korduks. «Töötajad otsustasid mitte kasutada koolitustel antud oskusi ning empaatiavõimet. Nad ei näinud end erivajadusega laste teenistuses, vaid kõrgemalseisva ja otsustava võimuna.»

Virumaa Teataja kirjutas neljapäeval, et jõustus kohtuotsus, millega Anu Aleksejev, Liina Ots-Lass ja Kätlin Männik mõisteti süüdi Rakvere Lille Kodus elanud erivajadustega laste väärkohtlemises. Kolm naist vägivallatsesid Lille Kodu laste kallal süstemaatiliselt – muu hulgas teibiti hoolealuse käed kümneks minutiks selja taha.

Liina Lanno sõnas, et kuigi ta oli 2021. aastal Rakvere Lille kinnises lasteasutuses juhtunu üksikasjadega kursis, oli selle nädala kohtumaterjalide lugemine ka tema jaoks taas šokeeriv ja muserdav.

«Meedias on mitmed inimesed küsinud, mida saame ühiskonnas ja teenusepakkujatena teistmoodi teha, et selline juhtum enam kunagi ei korduks. Oleme oma ettevõttes sellele pea kaks aastat väga tõsiselt mõelnud.»

Rahastuse suurendamine aitab, kuid pole võluvits

«Kõik sotsiaalvaldkonnas töötavad inimesed on ilmselt nõus Maarja Küla tegevusjuhendaja Valev Mägi arvamusloos tooduga, et kogu valdkonda tuleb tuua lisarahastust, et töötajaid paremini valida ja koolitada,» sõnas Lanno.

Ta lisas, et samas tekitas temas kurbust ja õõva teadmine, et Rakvere kinnise lasteasutuse töötajad olid ühed paremini koolitatud ja toetatud inimesed. «Nad olid läbinud tegevusjuhendaja koolitused, lisaks spetsiaalsed koolitused, kuidas tegeleda autistidega ning kuidas vägivallatult maandada klientide agressiivset käitumist. Üks töötajatest oli just lõpetamas kõrgkooli ja üks töötajatest rääkis kaasa töögrupis, mis arendas kinnise lasteasutuse teenust. Kinnise lasteasutuse töötajatega viidi läbi regulaarseid supervisioone nende toetamiseks, kuid ometi ei olnud see piisav.»

Lanno nentis, et muidugi annab lisarahastus võimaluse palgata paremini ettevalmistatud inimesi, kuid kahjuks pole see alati eeldus, et töötaja kannab väärtusi, mis peavad olema selles valdkonnas iseenesestmõistetavad – lugupidamine, kõigi inimeste samaväärne kohtlemine.

«Olen endalt küsinud, mida saame sotsiaalteenuse pakkujana lisaks ise ära teha, et sellised juhtumid enam kunagi ei korduks? Valem on kaheosaline – võimalikult palju ennetada ning piisavalt sageli ja tähelepanelikult teenusosutamisse sisse vaadata (usalda, aga kontrolli).»

Varajane märkamine

«Lisaks sellele, et töötajatele tuleb terve tööl viibimise «elukaare» ajal pidevalt anda uusi teadmisi ja kinnitada vanu, saab tööd toetada ka tehniliste vahenditega.»

«Meie töötajad on varem küsinud, miks on meie eluruumides kaamerad. Need on just seepärast, et tagada meie elanike turvalisus. Kaamerate abil on võimalik märgata kõrvalekaldeid ja analüüsida tekkinud muresid.

Need tegevusjuhendajate ja juhtide jaoks tänuväärsed abimehed aitasid saada esimesed vihjed Lille kodu juhtumites. Selle alusel saime edasi tegutseda nii töötajate kohesel vallandamisel, kui anda politseile uurimismaterjali vägivalla tõestamiseks,» ütles Lanno, lisades, et kaamerateta ei ole muul viisil võimalik elanikke segamata saada tõest pilti toimuvast, tuvastada juhtum ja kiiresti reageerida.

Pidev tugi töötajale

Lanno sõnas, et kõik nende erivajadusega elanikke toetavad töötajad käivad erialastel koolitustel ja ehkki töötajaid koolitatakse väga palju, toimub see siiski teatud aja tagant. «Vähemalt sama tähtis on töökorraldus ja abi töötajatele keerulisemate juhtumite lahendamisel.»

«Käitumishäiretega inimestega töötavate professionaalide väljaõppes on oluline emotsioonide juhtimise õpetamine, kuid väga oluline on õpetada juhilt või metoodikult abi küsima, kui töötaja tunneb, et ei saa iseseisvalt hakkama. Ennetamiseks ja töötajate vaimse tervise toetamiseks on meie ettevõttes seatud sisse regulaarsed töötajate kovisioonid, kus koos juhiga käsitletakse keerulisemaid juhtumeid.»

«Loomulikult toimusid kovisioonid ka varem, kuid saime aru, et eestlaslikult ei küsi töötajad sageli kovisiooni enne, kui juhtum on juba väga tõsine. Nüüd toimuvad need regulaarselt ja juhid saavad paremini aimu olukordadest, mis võivad töötajale üle jõu käia.»

Lisaks sõnas ta, et iga töötaja taga seisab juht, kelle roll on märgata nii elanike kui töötajatega toimuvat ja võimalikult kiirelt reageerida.

«Õppinuna sellest valusast juhtumist alustasime ulatusliku juhtide koolitusprogrammiga, mis lisaks muudele juhtimisalastele teadmistele õpetab treenima oma silma töötajate värbamisel ja nende isiksuslike eripäradega arvestamisel. Oluline on juhi oskus aidata igaüht vastavalt tema vajadustele, märgates olukordi, emotsioone või ebakõlasid, mis võivad viia vaimse või füüsilise vägivallani.»

Võimu ja kultuuri küsimus

«Lisaks ennetamisele ning kontrollile oleme üheks oma töö eesmärgiks võtnud ka võib-olla kõige olulisema asja ehk aastakümnete taguse kultuuri muutmise, kus töötaja oli võimupositsioonil ning erivajadusega klient oluliselt vähem tähtis,» ütles Lanno. «Usun, et osa julmast vägivallast on just selle kultuuri tagajärg, mis toetab piisavalt ebakindlaid ja võib-olla ise traumeeritud isiksusi tunnetama enda suurt võimu.»

«Selles juhtumis oli võimul kindlasti oma osa, et töötajad otsustasid mitte kasutada koolitustel antud oskusi ning empaatiavõimet. Nad ei näinud end erivajadusega laste teenistuses, vaid kõrgemalseisva ja otsustava võimuna. Ja see on asi, millega peame tegelema ühiskonnana ja haavatavatele inimestele teenuste pakkujatena kõige rohkem, kuna võimutunne on nähtamatu ja täitmatu, hiilib vaikselt ning võib mürgina levida ka kollektiivi sees.»

«Kuigi see juhtum heitis varju kõikidele tegevusjuhendajatele, võin kindlalt väita, et enamik meie töötajatest näevad end vaimse tervise raskusega elanike toetajana, kes aitavad neil elada tegusat elu.»

Anu Aleksejevile mõisteti üks aasta ja kuus kuud vangistust, kuid vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui Anu Aleksejev ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Liina Ots-Lassile mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust, kuid seda ei pöörata tingimisi täitmisele, kui ta ei pane pooleteise aasta jooksul toime uut kuritegu.

Kätlin Männikut karistati aasta ja kolme kuu vangistusega, kuid tingimisi ei pöörata seda täitmisele, kui ta pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles