SKEEM ⟩ Tartu idufirma müüonskanner hakkab Paldiski tuumareaktorite sisu uurima

tehnika.postimees.ee
Copy
Selline näeb välja GScani müüonitomograafi laboriprototüüp. Tartu tootmishoones plaanitakse neid peagi tootma hakata, üks esimesi tõsisemaid katsetusi 3D kaarditamisel tehakse aga Paldiski tuumareakotri sisu uurimisel.
Selline näeb välja GScani müüonitomograafi laboriprototüüp. Tartu tootmishoones plaanitakse neid peagi tootma hakata, üks esimesi tõsisemaid katsetusi 3D kaarditamisel tehakse aga Paldiski tuumareakotri sisu uurimisel. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees

Eesti süvatehnoloogia ettevõte GScan alustab aprillis Paldiski tuumaobjekti läbivalgustamist müüonskanneriga. Riigiettevõtte AS A.L.A.R.A. ja GScani vahel sõlmitud 1,67 miljoni euro suuruse lepingu tulemusel valmivad Paldiski reaktoritest detailsed 3D-kujutised, mille abil saab reaktorid lammutada ja tuumajäätmed turvaliselt lõpphoidlasse paigutada.

Idufirma GScan patenteeritud tehnoloogia rakendab ohutut ja looduses esinevat müüonkiirgust, mis aitab näha materjalidest läbi paremini, kui ühegi teise tehnoloogiaga.

«Paldiski tuumaobjekt on eriline: kunagised n-ö õppeallveelaevade 50-meetrised korpused koos kahe ehtsa tuumareaktoriga on valatud betooni. Korpuste ümber on ehitatud raudbetoonist sarkofaag. Tänu müüonkiirguse detektorile muonFLUX Infra on maailmas esimest korda võimalik selliste mõõtmetega objektist luua umbes 10 cm täpsusega 3D-kujutis,» sõnas GScani tegevjuht Marek Helm. «Tuumaallveelaevade läbivalgustamise projekt on meie jaoks märgiline, et esitleda GScani tehnoloogiat, millega saab maailmas kaardistada kriitilise infrastruktuuri, näiteks sildade ja muude suuremõõtmeliste rajatiste ohutust.»

GScani mullu detsembris tööd alustanud tehases on valminud esimesed kommertskasutuseks sobivad läbivalgustusdetektorid, mis tänu ülikõrgele tulemuslikkusele ning ohutu müüonkiirguse kasutamisele hakkavad lähitulevikus asendama röntgenseadmeid väga paljudes valdkondades.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnul aitab GScani tehnoloogia reaktoriruumid likvideerida suurema ohuta, aga ka väiksema aja- ja rahalise kuluga: «Meil on seni olnud piiratud hulk infot tuumaallveelaeva korpuste sisust, sest see jäeti meile nõukogude pärandina 1990ndate alguses. GScani tehnoloogia mängib siin suurt rolli, et saaksime planeerida reaktorite ohutut demonteerimist ja lõppladustamisele toimetamist. Arvestades, et maailmas on palju tuumarajatisi, mis ootavad likvideerimist, on see tehnoloogia kasulik paljudele riikidele, mis seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega,» ütles Tooming.

1960. aastatel paigutas Nõukogude Liit Paldiski külje all asuvasse allveelaevade väljaõppekeskusesse kaks tuumareaktoriga allveelaeva korpust, et väljaõpe oleks võimalikult tõetruu. Pärast Tšernobõli katastroofi sulgesid Nõukogude võimud reaktorid ja valasid need betooni, samuti suleti allveelaevakorpused betoonist sarkofaagi. Sellise paksusega betooni ei suuda läbistada ei röntgenkiirgus, ultraheli ega muud tehnoloogiad. Müüonite ehk kosmilise kiirguse kasutamine on seevastu väga tõhus ega kujuta inimestele mingit kiirgusohtu.

Foto: GScan
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles