Hommikusöögi vahelejätmisel on mõju immuunsusele

Siinai mäe Icahni meditsiinikooli uuringu kohaselt võib paastumine pärssida nakkuste vastu võitlemist ja suurendada südamehaiguste riski. Hiiremudelitele keskendunud uurimus on üks esimesi, mis näitas, et toidukordade vahelejätmine kutsub ajus esile reaktsiooni, mis mõjutab negatiivselt immuunrakke.

Ajakirjas Immunity avaldatud uuring võib aidata paremini mõista, kuidas pidev paastumine võib kehale pikemas perspektiivis mõjuda.

«Kasvab teadlikkus sellest, et paastumine on tervislik, ja paastumise kasulikkuse kohta on tõepoolest palju tõendeid. Meie uuring annab hoiatuse, kuna viitab sellele, et paastumine võib olla ka seotud terviseriskiga,» ütleb uuringu autor dr Filip Swirski, Icahni südame-veresoonkonna uurimisinstituudi direktor Medical Xpressis. «See uuring käsitleb paastumisega seotud põhilist bioloogiat. Uuring näitab, et närvi- ja immuunsüsteemi vahel on «vestlus».»

Teadlaste eesmärk oli paremini mõista, kuidas paastumine – mõnetunnine kuni 24-tunnine paastumine – mõjutab immuunsüsteemi. Nad analüüsisid kahte hiirterühma. Üks rühm sõi hommikusööki kohe pärast ärkamist (hommikusöök on nende päeva suurim söögikord) ja teine rühm ei saanud hommikusööki. Teadlased kogusid mõlemas rühmas vereproove, kui hiired ärkasid, seejärel neli ja kaheksa tundi hiljem.

Vereanalüüse uurides märkasid teadlased paasturühmas selget erinevust. Nad nägid erinevust monotsüütide arvus, mis on luuüdis toodetud valged verelibled, mis liiguvad läbi keha, kus neil on palju kriitilisi rolle, alates võitlusest infektsioonide, südamehaiguste ja vähiga.

Ärgates oli kõigil hiirtel sama palju monotsüüte. Kuid nelja tunni pärast olid tühja kõhuga hiirterühma monotsüüdid oluliselt mõjutatud. Teadlased leidsid, et 90 protsenti nendest rakkudest kadus vereringest ja kaheksa tunni pärast vähenes nende arv veelgi. Samal ajal ei olnud mõjutanud hommikusööki krõbistanud hiirte monotsüüdid.

Paastunud hiirtel rändasid monotsüüdid tagasi luuüdisse ja jäid nii-öelda talveunne. Samal ajal vähenes uute rakkude tootmine luuüdis. Monotsüüdid luuüdis, mille eluiga on tavaliselt lühike, muutusid oluliselt. Need elasid luuüdis kauem ja vananesid teisiti kui veres püsinud monotsüüdid.

Teadlased pikendasid hiirte paastumist kuni 24 tunnini ja andsid seejärel toitu. Luuüdis peituvad rakud tungisid mõne tunni jooksul tagasi vereringesse. See tõus tõi kaasa põletiku kõrgenenud taseme. Selle asemel, et kaitsta infektsiooni eest, olid muutunud monotsüüdid põletikulisemad ega olnud nakkuse vastu võitlemisel vastupidavad.

Teadlased avastasid, et paastumise ajal kontrollisid monotsüütide reaktsiooni teatud ajupiirkonnad. Uuring näitas, et paastumine kutsub ajus esile stressireaktsiooni – just see teebki inimesed näljaseks – ning see käivitab kohe nende valgete vereliblede ulatusliku migratsiooni verest luuüdisse. Pärast toidu manustamist suunduvad monotsüüdid tagasi vereringesse.

Dr Swirski rõhutas, et kuigi on tõendeid ka paastumise ainevahetusliku kasu kohta, on uus uuring kasulik edasiminek keha mehhanismide täielikul mõistmisel.