ÜRO tahab Hiinalt tegusid seoses murega inimõiguste pärast
ÜRO inimõigusvolinik Volker Türk nõudis teisipäeval Pekingilt tegusid seoses «sügava murega» inimõiguste olukorra pärast Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas.
Türkile avaldavad survet omakorda lääneriigid ja inimõigusorganisatsioonid, et võtta kindel seisukoht Xinjiangi küsimuses seoses tema eelkäija eelmisel aastal avaldatud märgilisest raportist, mis kirjeldas võimalikke inimsusvastaseid kuritegusid selles kauges lääneprovintsis.
ÜRO-d paneb muret tundma vähemuste õiguste kaitse, eriti mis puudutab moslemitest uiguure Xinjiangis ja tiibetlasi, ütles Türk aasta esimesel inimõigusnõukogu sessioonil peetud kõnes.
«Mis puudutab Hiinat, siis oleme avanud sidekanalid hulga osalistega, et uurida lähemalt erinevaid inimõiguste alaseid probleeme,» ütles Türk, viidates Xinjiangis toime pandud valimatule inimeste kinnivõtmistele ja perekondade lahutamisele.
Samuti väljendas ta muret kodanikuühiskonnale seatud piirangutele Hiinas ja karmile rahvusliku julgeoleku seadusele Hongkongis, mis kehtestati 2020. aastal teisitimõtlemise jõuliseks väljajuurimiseks. Peking püüab sellega lõpetada teisitimõtlemist seni suhteliselt vabameelses autonoomses piirkonnas, kus leidsid sageli aset suured ja vägivaldsed demokraatia-meelsed meeleavaldused.
Tegu oli Türki esimese suure kõnega nõukogule Genfis alates ametisse asumisest mullu oktoobris.
Türki eelkäija Michelle Bachelet avaldas sõna otseses mõttes loetud minutid enne oma ametiaja lõppu 31. augusti südaööl kauaoodatud raporti olukorrast Xinjiangis.
Raport tõi lisaks esile ka usutavaid süüdistusi vohavast piinamisest, aga ka usuvabaduse ja inimeste paljunemise õiguse jalge alla tallamisest.
Peking eitab tulihingeliselt kõiki süüdistusi ja väidab, et on rajanud piirkonda arvukalt kutsehariduskeskusi, mille eesmärk on välja juurida äärmuslust.
USA juhitav lääneriikide ühisrinne püüdis oktoobris pidada arutelu seoses raportiga ÜRO 47-liikmelises inimõigusnõukogus, ent Hiina jõuline lobitöö peatas asjaga edasi liikumise hääletuse, milles 17 toetavale häälele seisis vastu 19 ja jäi erapooletuks 11 riiki.
Amnesty Internationali juht Agnes Callamard ütles, et hääletus oli «südametunnistuseta» ja kutsus Türki avalikult panema kogu oma jõud Xinjiangi raporti eest võitlemisse.
Türki hinnatakse tema töö ja pühendumuse alusel nii Xinjiangi inimestele kui ka oma julgusele astuda vastu Hiinale, ütles Callamard Türki kõne eel ajakirjanikele.
USA suursaadik Michele Taylor ütles veebruaris Washingtonis ajakirjanikele, et jätkab «valguse heitmist uiguuride ja teiste etniliste ja usuliste vähemusrühmade liikmete dokumenteeritud väärkohtlemistele Xinjiangis».