Eesti Pank: hinnakasv peaks suveks märgatavalt aeglustuma

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 17,6 protsenti. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 17,2 protsenti ja teenused 18,5 protsenti kallimad. Jaanuaris tõusis indeks eelmise aasta jaanuariga võrreldes 18,6 protsenti.

«Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade aastakasv veebruaris 17,6 protsendile. Hinnakasv saavutas kõrgseisu eelmise aasta augustis, ulatudes 25 protsendini, ja hakkas seejärel aeglustuma. Viimastel kuudel on energiahinnad järjest odavnenud ning gaasi ja elektri turuhind on praeguseks ajaks langenud tagasi 2021. aasta septembri tasemele. Veebruaris tõusis hinnatase eelmise kuuga võrreldes 0,6 protsenti, sest hinnasurvet põhjustasid toiduained ja teenused,» selgitas Pert pressiteates.

Ettevõtted ei saa enam hindu tõsta

Majanduslanguse ja nõudluse vähenemise tõttu ei saa paljud ettevõtted ökonomisti sõnul enam hindu varasemas tempos tõsta, samas on hinnakasvu väljavaade sektorite lõikes ebaühtlane. «Konjunktuuriinstituudi andmetel on ettevõtete hinnaootused järsult langenud tööstussektoris, sest ekspordinõudlus on kahanenud. Kaubandus- ja teenindussektoris on lähikuudel eesootavast hinnalangusest küsitluste põhjal teada andnud vaid vähesed ettevõtted,» tõi ta välja. Riigisisest hinnakasvu soosivad samal ajal endiselt kiire palgakasv ja madal tööpuuduse määr.

2023. aasta kokkuvõttes ulatub Eesti inflatsioonimäär Eesti Panga hinnangul üheksa protsendi lähedusse.