Coop Pank kahekordistas kasumi

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Coop Panga juht Margus Rink ütles, et raske oleks olla mitte rahul aktsiapakkumise tulemusega
Coop Panga juht Margus Rink ütles, et raske oleks olla mitte rahul aktsiapakkumise tulemusega Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Coop Panga neljanda kvartali puhaskasum kasvas aastaga 98 protsenti 6,5 miljoni euroni.

Kodumaine Coop Pank kasvatas eelmisel aastal juba kuuendat aastat järjest ärimahtusid ligi 40 protsenti ja täitis kõik endale seatud eesmärgid ning investorile antud lubadused, selgub Coop Panga 2022. aasta majandustulemustest.

Coop Panga klientide arv kasvas eelmisel aastal 32 400 võrra (+28 protsenti) ja ulatus aasta lõpuks 147 000ni. Neist 66 800 olid aktiivsed arveldajad, kelle hulk kasvas aastaga 15 800 võrra (+31 protsenti). Uutest klientidest olid 29 400 erakliendid ja 3000 ärikliendid. Uute klientide arv on igal aastal kasvanud: 2017. aastal liitus Coop Pangaga 5000, 2018. aastal 9000, 2019. aastal 19 000, 2020. aastal 23 000 ja 2021. aastal 27 900 uut klienti.

2022. aasta lõpu seisuga ulatus Coop Panga hoiuste maht 1,5 miljardi euroni, kasvades aastaga 409 miljoni euro võrra (+37 protsenti). Nõudmiseni hoiused kasvasid aastaga 39 protsenti ja tähtajalised hoiused 36 protsenti. Panga finantseerimiskulu püsis sarnaselt eelmise aastaga 0,7 protsendi tasemel. Panga hoiuste turuosa kasvas aastaga 4 protsendi pealt 5,5 protsendi peale.

Coop Panga laenuportfell ulatus 2022. aasta lõpu seisuga 1,3 miljardi euroni, kasvades aastaga 347 miljoni euro võrra (+36 protsenti). Ärilaenu portfell kasvas 154 miljonit eurot (+36 protsenti) ja kodulaenu portfell 143 miljonit eurot (+39 protsenti). Liisingu portfell kasvas aastaga 32 miljonit (+32 protsenti) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 19 miljon eurot (+28 protsenti). Panga laenude turuosa kasvas aastaga 4,5 protsendi pealt 5,5 protsendi peale.

Panga netotulud ulatusid 2022. aastal 55 miljoni euroni, kasvades aastaga 15,4 miljonit eurot (+39 protsenti). Panga tegevuskulud ulatusid 27 miljoni euroni, kasvades aastaga 4,7 miljonit eurot (+21 protsenti). Tegevuskuludest moodustasid suurima osa personali-, IT- ja turunduskulud.

Coop Panga puhaskasum oli 2022. aastal 20,4 miljoni eurot, kasvades aastaga 51 protsenti. Panga kulu-tulu suhe langes aastaga 57 protsendi pealt 50 protsendi tasemele ja omakapitali tootlus tõusis 12,9 protsendi pealt 16,8 protsendi tasemele.

Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki sõnul õnnestus pangal vaatamata väljakutseid pakkunud majanduskeskkonnale kasvatada juba kuuendat tegutsemisaastat järjest ärimahte ligi 40 protsenti ning jätkata kasvustrateegia elluviimist. «Täitsime eelmisel aastal kõik endale seatud eesmärgid ja investorile antud lubadused. Meie strateegiline eesmärk on 2027. aasta alguseks kasvatada panga turuosa Eestis 10 protsendini, laenuportfell vähemalt 2 miljardi euroni ja jõuda seeläbi positsioonile, kus iga kümnes eestimaalane arveldab Coop Pangas – see tähendab vähemalt 150 000 arveldavat klienti. Ärimahtude kasvatamise tulemusena seab pank eesmärgiks tegutseda kasvava efektiivsusega (kulu-tulu suhe alla 50 protsendi) ning pakkuda aktsionäridele korralikku omakapitali tootlust (ROE vähemalt 15 protsenti). 2022. aastal me need tasemed juba ka saavutasime ning isegi ületasime,» märkis Rink.

Coop Panga juhi hinnangul pakkus läbi aasta suurt väljakutset hoiuste kaasamine, sest kallinenud esmatarbekaupade, kütuste ning tõusvate laenuintresside keskkonnas võtsid kliendid kasutusele varasemaid sääste ja seetõttu pidurdus hoiuste kasv turul järsult. «See omakorda põhjustas Eesti pangandusturul veelgi suurema konkurentsi hoiuste kaasamise nimel ning pankade finantseerimiskulu on kasvamas,» lausus Rink.

Rink tõi ka välja, et kuigi sõda, tarneraskused ja inflatsioon suurendasid aasta jooksul nii eraklientide kui ettevõtete ebakindlust tulevikus suhtes, püsis finantseerimistoodete nõudlus Coop Pangas kõrge kuni sügiseni, mil uute laenutaotluste arv hakkas vähenema. «Laenuportfelli kvaliteet püsis läbi aasta väga heal tasemel: võlas oleva portfelli osatähtsus oli aasta lõpus vaid 1,5 protsenti. Siiski näeme klientide finantsaruannetest peamiste tulemusnäitajate mõningast langust ning suurendasime seetõttu võimalike laenukahjumite katteks tehtavaid provisjone 5,2 miljoni euroni,» lisas Rink.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles