Linna kõnnitavus mõjutab inimeste tervist
/nginx/o/2022/01/02/14289763t1h533a.jpg)
6. veebruar 2023, 12:04
Kui sinu koduümbrus soosib kõndimist, siis järelikult sina ja sinu naabrid olete tõenäoliselt füüsiliselt aktiivsemad kui nende piirkondade elanikud, kus planeerimisel ei ole mõeldud sellele, et kõndimist soodustada. Liikumine tähendab väiksemat rasvumise ohtu ja paremat tervist.
Bostoni ülikooli juhitud uuring näitas, kuidas naabruskonna kõnnitavust tajutakse ning milline seos on sellel kehalise aktiivsusega ja rasvumise näitajatega riiklikul tasandil. Nad leidsid, et inimesed, kes elasid kõnnitavates linnaosades, olid tõenäolisemalt füüsiliselt aktiivsed ja nende kehamassiindeks oli madalam.
Kolm USA täiskasvanut neljast ei ole kehalise aktiivsuse tasemega, mida teadlased soovitavad tervise hoidmiseks. USAs peetakse selleks tasemeks vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit intensiivset tegevust nädalas.
Uuringu jaoks kasutasid Monica Wang ja tema kolleegid demograafilisi ja tervisega seotud andmeid riiklikult esinduslikust uuringust, mis kogub teavet haiguste, puuete, krooniliste kahjustuste, tervisekindlustuse, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta 2020. aastal 18-aastaste ja vanemate USA täiskasvanute seas.
Nad leidsid, et täiskasvanud, kes elavad kõnnitavates piirkondades, tegelesid 1,5 korda tõenäolisemalt piisava kehalise aktiivsusega ja nad olid 0,76 korda väiksema tõenäosusega rasvunud – võrreldes täiskasvanutega, kes elavad väiksema kõnnitavusega linnaosades.
Kõnnitavuse ja heaolu edendamiseks on vaja lähenemisviise, nagu jalakäijate ja ühistranspordi infrastruktuuri parandamine, liiklust aeglustavate võtete rakendamine, parkide kvaliteedi ja kogukonna heaolu parandamine.
Kuula Eesti teadlase ettekannet 15-minuti-linnast, selle headest ja halbadest külgedest: https://www.akadeemia.ee/sundmused/uurija-professorite-konverents/
Kõnnitav linnaruum on üks oluline osa 15-minuti-linna ja 20-minuti-linna kontseptsioonides, millest räägitakse viimasel ajal üha rohkem. Seda nii kliimamuutuste kui pandeemia tõttu, aga ka inimeste tervise ja sotsiaalse heaolu parandamise vajaduse tõttu.
15 minuti linn on elamuehituslik linnakontseptsioon, kus enamik igapäevaseid vajadusi ja teenuseid, nagu töö, ostlemine, haridus, tervishoid ja vaba aja sisustamine, oleks kergesti ligipääsetav, 15-minutilise jalutuskäigu või jalgrattasõidu kaugusel mis tahes punktist. Selle lähenemisviisi eesmärk on vähendada autosõltuvust, edendada tervislikku ja jätkusuutlikku eluviisi ning parandada linnaelanike elukvaliteeti.
15 minuti linna kontseptsiooni rakendamine nõuab multidistsiplinaarset lähenemist, mis hõlmab transpordi planeerimist, linnakujundust ja poliitikat, et luua hästi kujundatud avalikku ruumi, jalakäijasõbralikke tänavaid ja segakasutusega arendusi. Lisaks võib seda elustiili muutust soodustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) peamiselt kaugtöö rakendamise kaudu, mis võib vähendada tarbetut igapäevast pendelrännet. Seda kontseptsiooni on kirjeldatud kui (valdavat) «naasmist kohaliku eluviisi juurde».