OTSE POSTIMEHEST ⟩ Sukles: tegelikult otsustavad venelaste lubamise olümpiale rahvusvahelised alaliidud (3)

Kas Rahvusvahelise Olümpiakomitee sõnum Venemaa ja Valgevene sportlaste olümpiale lubamisest on arvamus või otsus?

Siim Sukles: See ei saa olla otsus, õnneks see on arvamus, sest otsuseid peavad tegema ikkagi rahvusvahelisesd alaliidud. Aga mis seal salata, iga ROKi arvamus on väga paljudele väiksematele ja nõrgemate alaliitudele ikkagi peaaegu sajaprotsendiline suunanäitamine. Ehk de jure me saame tõesti öelda, et ROK avaldas oma arvamust, aga see arvamus on juba selline, mis ei meeldi väga paljudele riikidele, kaasa arvatud  Eestile.

Selle arvamuse juurde on lisatud, et suuremale osale olümpialiikumisest see sobib, kellele see siis sobib?

Ott Järvela: Paraku see vastab tõele, sest kui me vaatame maailma olümpialiikumises osalejaid, siis ega muudele maailmajagudele paraku see sõda eriti korda ei lähe, nemad tahaksid, et asjad jätkuksid nii, nagu need on alati olnud. Ka Euroopa sees ei ole ju praegu väga ühest alliansi Rahvusvahelise Olümpiakomitee vastu tekkinud, kuigi on näha märke, et selle alliansi moodustamisega tegeletakse. Mida kiiremini suudetakse sinna hõlmata mõjukaid spordiriike, seda parem. Paraku tuleb tõdeda, et Eesti, Läti ja Leedu nende liiga mõjukate sekka ei kuulu, sest me oleme väikesed. Äkki õnnestub ühtse blokina kaasata Põhjamaad, Poola on tegelikult pardal ja ka Suurbritannia poole tasub vaadata, samas on sakslaste peale loota keeruline. Mida rohkem mõjukaid riike võtavad ühtse seisukoha, seda suurem on lootus, et saavutatakse õige eesmärk, milleks on see, et Venemaa ja Valgevene sportlasi Pariisi olümpiamängudel ei ole stardis mitte ainsatki.

Pariisi olümpia tundub küll ajaliselt kaugel olevat, samas rahvusvahelised kvalifikatsioonivõistlused peaksid peatselt algama?

Siim Sukles: Tegelikult ei ole aega eriti jäänud. Pariisi mängud on küll 2024. aastal, aga sinna pääsemiseks hakkavad võistlused suvealadel mõne kuu pärast. Nii et me peame rohkem kui ROKi mõjutama rahvusvahelisi alaliite ja suuremaid suvealaliite. Talialaliitudega on kõik väga hästi, kuna seal on suurem osa juhtorganitest ikkagi Skandinaavia või Kesk-Euroopa taustaga ja nemad on väga jäigalt seisukohal, et taliolümpiale Venemaa ja Valgevene sportlased ei tule. Suvega me peame veel tööd tegema. Siin ei pea isegi mõjutama ROKi suunda, vaid pigem just rahvusvaheliste alaliitude suunda, neid, kes korraldavad kvalifikatsioonivõistlusi.

Ott Järvela: Üks oluline kvalifikatsioonivõistlus on ka Euroopa mängud, aga need toimuvad õnneks Poolas ja seal võib loota sellele, et Poola riik võtab väga põhimõttelise seisukoha.

Siim Sukles: Õnneks seal ei pea isegi poliitikud sekkuma, sest just eelmisel nädal lõppes noorte olümpiafestival Itaalias, Sloveenias on tulekul noorte olümpiafestivali suvealad ning sinna ei ole oodatud ei Venemaa ega Valgevene sportlased. See näitab tegelikult Euroopa spordi ja olümpiakomiteede ühtsust. Venelased mängivad selle peale, et nad võiksid minna olümpiamängudele läbi Aasia kvalifikatsiooni, sest neile tundub, et Euroopa neid ei taha. Aga paraku ei ole ka Euroopa ühtne, kahjuks on nii, et mida kaugemal sa oled sõjakoldest, seda pehmemaks arusaam läheb.

Ott Järvela: Oluline moment on ka see, et kui Venemaa ja Valgevene sportlased juba kvalifikatsiooniprotsessi sisse lubatakse ja kui neil õnnestub seal olümpiakoht kätte saada, siis on Rahvusvahelisel Olümpiakomiteel palju keerulisem öelda, et nad ei ole olümpiale oodatud.

Millised boikoti võimalused jäävad riikidele, kes ei ole nõus venelaste ja valgevenelaste osalemisega?

Otsust olümpiamänge boikottida ei saa teha riik. Kui riik hakkab sekkuma, valitsus otsustama või mõni hull tahab, et riigikogu hakkab sellekohaseid seadusi vastu võtma, siis sellele järgneb automaatselt vastavalt olümpiahartale Eesti olümpiakomitee kõrvaldamine igasugusest olümpialiikumisest. Nii et sellist otsust ei saa teha valitsus ega riigikogu. Otsuse, kas saata koondis välja või mitte, saab teha ainult Eesti Olümpiakomitee. Kui me tõepoolest jõuame selle kõige raskema otsuseni, milleks on võimalik boikott, siis tuleb arvestada, et tegelikult on sportlasel niigi valikuvabadus ja seda ka siis, kui me oleme olümpiamängudel, kus on Valgevene ja Venemaa sportlased. Kui sellisel juhul keegi meie koondise sportlane ütleb, et mina ei lähe ja ei võistle, siis on see tema vaba tahe, mitte keegi ei hakka teda sinna suunama. Halb variant on see, kus EOK täitevkomitee tuleb kokku ja ütleb, et antud situatsioonis meie olümpiale ei sõida. Seal on nii palju neid mängumaid, näiteks kui seal on siis Venemaa ja Valgevene, aga on ka Ukraina võistlejad, kas me siis vaatame, et kõik on Pariisis, aga meie Epp Mäega istume siin nii öelda kohvikus, see ei ole ka õiglane.

Ott Järvela: Boikoti mõju on ainult moraalne ja moraalselt oleks kõige võimsam mõju siis, kui Ukraina ütleb, et nemad ei tule Pariisi olümpiale, sest seal on Venemaa ja Valgene sportlased. See on olukord, mida rahvusvaheline olümpiakomitee soovib iga hinna eest vältida, sest see oleks nende jaoks tohutult ebamugav.